Käesolevale lehele koondame jooksvalt infot, mis on seotud Tartu linnakodanike ja teadlaste ühispöördumisega Tartu linnapea ja volikogu poole seoses kavandatava tselluloositehasega. 

Pressiteade

08.11.2018

Tartu apelli töörühm lõpetab tegevuse 

Täna, 8. novembril 2018 otsustas valitsus lõpetada riigi eriplaneeringu tselluloositehase rajamiseks.

Tartu apelli töörühm tänab riigimeheliku otsuse eest valitsust ja avaldab tänu kõigile, kes kaasa on mõelnud, ning annab teada oma tegevuse lõpetamisest. Püstitatud eesmärk – juhtida ühiskonna tähelepanu kavandatava tselluloositehasega seotud riskidele ja ohtudele – on saavutatud.

„Läinud aasta on andnud põhjust tõsiselt aru pidada, millises Eestis me tahame elada,“ ütles  töörühma koordinaator Tiia Kõnnussaar. „Tselluloositehase juhtum ärgitas üleriigilisi keskkonnateemalisi arutelusid nii sotsiaalmeedias kui ka lehtedes, raadio- ja telekanalites. Tänu teadlaste osalusele on need arutelud olnud erakordselt harivad. Me teame nüüd palju rohkem Kraft-meetodist, Peipsi ja Emajõe ning Liivi lahe seisundist, arutame endiselt selle üle, milline on metsa jätkusuutlik raiemaht. Kodanikuühendused näitasid selle aasta jooksul oma valmisolekut ja võimet keskkonna ja tööstusega seotud probleemidesse süvitsi tungida - inimestele on tähtis, millise maa me jätame oma lastele. Eriplaneeringu lõpetamine näitab Eestit küpse demokraatliku ühiskonnana.“

Töörühm rõhutab, et riigi eriplaneering peab olema erakorraline vahend, mida tuleks rakendada ainult riiklike objektide ehitamiseks, mille üle riigil säilib kontroll.

„Globaalselt halvenev keskkonnaseisund nõuab tänapäeval poliitikutelt ja valijatelt ökoloogilist haritust ning teravdatud tähelepanu keskkonda oluliselt mõjutavate otsuste puhul,“ ütles Tartu apelli töörühma liige, ökoloog Asko Lõhmus. „Töörühm on valmis vajadusel taas kokku tulema, kui olud seda nõuavad. Samuti oleme valmis nõustama olulise mõjuga objektide kavandamist. Töörühm toetab jätkusuutliku majanduse ja säästlike tehnoloogiate arendamist.“

Tartu apelli töörühma kuuluvad Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased ning linnakodanikud.  Töörühm on koostanud kaks apelli. Esimene, Tartu linnapeale ja volikogule suunatud pöördumine  kogus 2018. aasta jaanuaris-märtsis  üle 8200 allkirja. Tartu volikogu otsustas 7. märtsil taotleda eriplaneeringu lõpetamist. Tartu apell 2 ehk nn kevadapell on pöördumine Eesti Vabariigi Valitsuse, Riigikogu, õiguskantsleri ja Eestimaa erakondade poole, mille toetuseks anti maist septembrini ligi 10 000 allkirja.

Valitsuskabinet algatas eriplaneeringu lõpetamise 21. juunil 2018. Vastava korralduse eelnõu läks kooskõlastusringile 13. septembril. 8. novembril otsustas valitsus eriplaneeringu lõpetada.

Tartu apelli töörühm:

Peeter Hõrak, Tiia Kõnnussaar, Asko Lõhmus, Ülo Mander, Raul Rosenvald, Kadri Siibak, Virve Sõber, Kristjan Zobel, Asko Tamme, Marju Unt.

Info: www.tartuapell.ee, Asko Tamme, tel 5694 2387

 

Pressiteade

29.10.2018

Riigi eriplaneeringu lõpetamise toetuseks on antud ligi 10 000 allkirja

30. oktoobril kl 14 kohtub Tartu apelli töörühm riigikogu esimehe Eiki Nestoriga, et üle anda ligi 10 000 allkirja, mis on antud pöördumisele valitsuse, riigikogu, õiguskantsleri ja Eestimaa erakondade poole. Pöördumises juhitakse tähelepanu heale valitsemistavale ja nõutakse tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamist.

 „Tunnustame valitsuse 21. juunil 2018 vastu võetud otsust algatada eriplaneeringu lõpetamine ja anname üle tuhanded allkirjad valitsuse otsuse toetuseks,“ ütles Tartu apelli töörühma liige, ökoloog Asko Lõhmus. Töörühma seisukoht on, et eriplaneeringu algatamisega seotud küsitavused ei ole saanud lahendusi ning seetõttu ei ole eriplaneeringu jätkamine või laiendamine õigustatud. Üha pingelisemate keskkonnaprobleemidega maailmas on äärmiselt oluline, et otsused oleksid põhjalikult läbi kaalutud ja toetuksid ühistele väärtustele.

„Tselluloositehase juhtum on näidanud, kuidas ühe suurprojekti kavandamine lõhestab ühiskonda, kui seda ei toeta igakülgne informatsioon ning piisavalt läbi arutatud alusväärtused ja eesmärgid,“ märkis Lõhmus. Praeguse eriplaneeringu raames kavandatavate uuringute usaldusväärsust kahandab asjaolu, et vastavalt planeerimisseaduse muudatusele rahastab neid arendaja. Kuni pole teada, mida ja kuidas täpselt tootma hakatakse ning millised puhastussüsteeme kavatsetakse kasutada, on arusaamatu, mille alusel kavatsetakse uuringutes hinnata tehase võimalikku keskkonnamõju. Küll aga nõuaks terviklikke uuringuid Eesti metsaressursi jätkusuutliku kasutamise võimalused. Neid uuringuid pole seni tehtud.

Tartu apelli töörühma kuuluvad Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased ning linnakodanikud. Tartu apell 2 ehk nn kevadapell on pöördumine Eesti Vabariigi Valitsuse, Riigikogu, õiguskantsleri ja Eestimaa erakondade poole. Apell avalikustati 18. mail ning allkirju anti 30. septembrini 2018. Apellis esitatud nõudmisele riigi eriplaneering tselluloositehase rajamiseks lõpetada on avalikult oma heakskiidu andnud Vabaerakond, Isamaa, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Eestimaa Rohelised.

Valitsuskabinet algatas eriplaneeringu lõpetamise 21. juunil 2018. Vastava korralduse eelnõu läks kooskõlastusringile 13. septembril ja valitsus on korralduse eelnõule arvamuste esitamise tähtaega pikendanud 3. novembrini.

Tartu apelli töörühm: Peeter Hõrak, Tiia Kõnnussaar, Asko Lõhmus, Ülo Mander, Raul Rosenvald, Kadri Siibak, Virve Sõber, Kristjan Zobel, Asko Tamme, Marju Unt.
Info: Asko Tamme, tartu.algatusryhm@gmail.com, tel 56 942 387. Vt ka tartuapell.ee

25.06.2018
Pressiteade
Tartu apelli töörühm 

Tunnustame valitsust otsuse eest algatada tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamine

Eesti Vabariigi valitsus võttis 21. juunil 2018 vastu otsuse algatada tselluloositehase riigi  eriplaneeringu lõpetamine. Tartu apelli töörühm tunnustab valitsust esimese sammu eest pikaleveninud usalduskriisi lõpetamisel.

Olles arvestanud Tartu linna ja maakondade ning väga paljude keskkonnateadlike inimeste selge seisukohavõtuga,  on valitsuse otsus demokraatia võit ning kinnitab kodanikuühiskonna kasvamist ja tugevust Eestis.

Tartu apelli töörühm toetab innovatiivse tehnoloogiaga ja keskkonnasõbraliku  puidutööstuse rajamist Eestisse – mõistlike  plaanide vastu ei ole ju keegi. Kuid Kraft-tehnoloogiat kasutava hiigeltehase rajamine, eirates Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi ja EL seadusi, ei ole jätkusuutlik. Puidutööstuse rajamisel tuleb kindlasti arvestada nii olemasoleva metsavaruga, keskkonnaga kui ka kogukonna nõusolekuga.

Tartu apelli töörühm jätkab petitsioon.ee keskkonnas allkirjade kogumist pöördumisele riigikogu, valitsuse, õiguskantsleri ja erakondade poole nõudmisega järgida head valitsemistava ja lõpetada riigi eriplaneering  tselluloositehase ehitamiseks kuni 1. oktoobrini 2018 või seni, kuni eriplaneering on lõpetatud.

Kogutud allkirjad antakse üle riigikogule.
Töörühm tänab neid väga paljusid Eesti inimesi, kes oma allkirjaga toetasid Tartu apelle. Täname valitsuse otsusele algatada eriplaneeringu lõpetamine kaasa aidanud Tartu linnapead Urmas Klaasi ja Tartu volikogu, Eesti Metsa Abiks kogukonda, "Emajõe tsellulloositehase" ja "EI Emajõe tselluloositehasele!" kogukondi, Emajõe keti ja Tabivere keti korraldustoimkondi, kirjanikke Kristiina Ehinit ja Mika Keräneni;  Ivo Linnat, Tõnis Mäge ja paljusid teisi muusikud, kes Eesti looduse kaitseks välja astusid.

Tartu apelli töörühma kuuluvad Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased ning linnakodanikud. Jaanuaris avalikustatud Tartu apell, pöördumine Tartu linnapea, linnavalitsuse ja volikogu poole, mis osutas kavandatava tselluloositehase ohtudele ja vastuoludele Euroopa Liidu seadustega, kutsus üles nõudma eriplaneeringu lõpetamist. Tartu apell kogus üle 8200 toetusallkirja.  Ligi 9000 allkirja on kogunud 18. mail avalikustatud Tartu apell 2, pöördumine valitsuse, riigikogu, õiguskantsleri ja kõigi erakondade poole, mis nõuab hea valitsemistava ning EL seaduste järgimist ja eriplaneeringu lõpetamist. Tartu apell 2le saab jätkuvalt toetusallkirja anda petitsioon.ee keskkonnas.

Tartu apelli töörühm
Peeter Hõrak, Tiia Kõnnussaar, Asko Lõhmus, Ülo Mander, Raul Rosenvald, Kadri Siibak, Virve Sõber, Kristjan Zobel, Asko Tamme, Marju Unt
25.06.2018
Info: Asko Tamme, tartu.algatusryhm@gmail.com, tel 56 942 387. Vt ka tartuapell.ee

--
21.06.2018, ERR

Valitsus otsustas asuda tselluloositehase eriplaneeringut lõpetama

Valitsus otsustas kabinetiistungil asuma lõpetama Tartu lähistele plaanitava tselluloositehase eriplaneeringut. Peaminister Jüri Ratas (KE) ütles valitsuse pressikonverentsil, et asjaolud, mis põhjendaksid eriplaneeringu lõpetamise algatamist, on tänaseks saabunud.

Ratase sõnul takistab kohaliku kogukonna ja omavalitsuste vastuseis tehase eriplaneeringu elluviimist ning seda ilmestavad ka mitmed kohtuvaidlused. "Olen korduvalt rõhutanud, et valitsus ei soovi juba eos nullida ettevõtjate initsiatiivi. Ettevõtted ja suured investeeringud loovad inimestele töökohti ja kasvatavad terve ühiskonna jõukust. Samas on selge, et kohaliku kogukonna arvamust arvesse võtmata tööstust rajada ei saa," ütles ta.

Riigihalduse ministri Janek Mäggi (KE) sõnul peeti nõupidamisel kõiki ajaolusid arvestades vajalikuks toetada riigi eriplaneeringu koostamise lõpetamist. Lõpetamise menetlust alustab rahandusministeerium.

"Selle protsessi käigus suhtleme ettevõtjatega, et otsida võimalikke lahendusi," ütles Mäggi, kelle sõnul eeldab see ettevõtjate kokkuleppeid kohalike elanikega.

Riigi eriplaneeringu lõpetamise kohta teeb valitsus otsuse pärast lõpetamismenetlust, milleks praeguste hinnangute kohaselt võib kuluda mitu kuud.

Mäggi sõnul ebaõnnestus ettevõtjate koostöö kohaliku kogukunna esindajatega. "Kui sa oled ettevõtja, siis on eelkõige sinu ülesanne, et näha vaeva selleks, et jõuda selle tulemuseni, milleni sa tahad jõuda," lausus Mäggi.

Mäggi rõhutas, et neljapäevane otsus ei tähenda, et valitsus ei soovi üldse sellise tehase rajamist Eestisse.

Justiitsminister Urmas Reinsalu (I) ütles, et selgus antud küsimuses on parem ka ettevõtluskliima kontekstis.

Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul loob valitsuse eriplaneeringu lõpetamise otsus arendaja jaoks uue olukorra. "Võtame valitsuse otsuse teadmiseks. Ettevõtmise algatanud investorid kogunevad juuli esimesel nädalal. Seni ootame lisainfot riigihaldusministrilt otsuse ja lõpetamisprotsessi ettepaneku kohta," ütles Kohava.

https://www.err.ee/841136/valitsus-otsustas-asuda-tselluloositehase-eriplaneeringut-lopetama

Tartu apelli töörühma
pressiteade 21.06.20

Üleskutsele lõpetada tselluloositehase eriplaneering
on antud juba ligi 9000 toetushäält

18. mail avalikustatud pöördumine, Tartu apell 2 kutsub üles järgima head
valitsemistava ja lõpetama eriplaneering tselluloositehase rajamiseks Emajõe lähistele.
Pöördumisele, mis on suunatud riigikogule, valitsusele ja õiguskantslerile ning küsib
kõigi erakondade seisukohta tselluloositehase rajamiseks algatatud eriplaneeringu asjus,
on antud juba ligi 9000 toetushäält.
Üle 4670 hääle pöördumise toetuseks on antud petitsioon.ee lehel, enam kui 3500 inimest on allkirja andnud paberil ja üle 500 allakirjutanu on pöördumisega ühinenud arvutiposti teel. Valitsus on lubanud kavandatava tselluloositehase eriplaneeringu asjus otsuse langetada 21. juunil.

„Hindame valitsuse valmisolekut eriplaneeringuga tekkinud tupikseisu arutada. Soovime
valitsuskabinetile mehisust lõpetada Eesti inimestes suurt vastuseisu põhjustanud ja taolisel kujul Emajõe lähistele sobimatu tehase eriplaneering,“ ütles töörühma liige Asko Tamme. „Suur aitäh kõigile inimestele, kes on pöördumisi oma allkirjaga toetanud ja tunnevad muret Eestimaa looduse ja Eesti mitmekülgse ning demokraatliku arengu pärast. Usume, et protsessist on õppinud nii ettevõtjad kui ka kogukonnad: võti on koostöö ja aus kommunikatsioon.“

Oma selgelt eitava seisukoha kavandatava tselluloositehase rajamisele Emajõe piirkonda on välja öelnud ka suurem osa erakondi: Eestimaa Rohelised, Vabaerakond,
Sotsiaaldemokraatlik Erakond, ISAMAA ja EKRE.
Petitsioonile saab kuni 1. oktoobrini alla kirjutada: http://petitsioon.ee/tartu-apell-2 .
Kogutud allkirjad antakse koos pöördumisega üle Riigikogule oktoobris.
Esimene märgukiri, nn esimene Tartu apell, millele 6. märtsiks kirjutas alla üle 8200 inimese, anti 7. märtsil koos allkirjadega Tartu linna volikogu erakorralisel istungil üle linnapea Urmas Klaasile ja volikogu esimehele Aadu Mustale. Volikogu otsustas 7. märtsi erakorralisel istungil üksmeelselt taotleda valitsuselt eriplaneeringu tselluloositehase rajamiseks lõpetamist.

Tartu apelli töörühm
Peeter Hõrak, Tiia Kõnnussaar, Asko Lõhmus, Ülo Mander, Raul Rosenvald, Kadri Siibak,
Virve Sõber, Kristjan Zobel, Asko Tamme, Marju Unt
21.06.2018
Info: Asko Tamme, tartu.algatusryhm@gmail.com, tel 56 942 387
vt ka tartuapell.ee

20.06.2018

Tartu apell 2-le on antud juba ligi 9000 toetushäält

Tartu apell 2 kutsub üles järgima head valitsemistava ja lõpetama eriplaneeringu tselluloositehase rajamiseks Emajõe lähistele. Kogutud allkirjad antakse koos pöördumisega üle Riigikogule.
Praeguseks on tulnud üle 4650 hääle petitsioon.ee lehele, enam kui 3500 inimest on allkirja andnud paberil ja üle 500 allakirjutanu on apelliga nõustunud meili teel.
Esimene petitsioon, nn Tartu apell, millele 6. märtsiks kirjutas alla üle 8200 inimese, anti 7. märtsil koos allkirjadega Tartu linna volikogu erakorralisel istungil üle linnapea Urmas Klaasile ja volikogu esimehele Aadu Mustale.
Volikogu otsustas üksmeelselt taotleda valitsuselt eriplaneeringu tselluloositehase rajamiseks lõpetamist. Praeguseks on linn valitsuse kohtusse kaevanud, kuna valitsus otsustas eriplaneeringuga jätkata.
Oma selgelt eitava seisukoha kavandatava tselluloositehase eriplaneeringu suhtes Emajõe vesikonda on välja öelnud Vabaerakond,  ISAMAA, Sotsiaaldemokraatlik Erakond  ja EKRE.
Valitsus on lubanud kavandatava tselluloositehase eriplaneeringu asjus otsuse langetada 21. juunil. Tartu apelli töörühm kavandab järgmised sammud vastavalt sellele, millisele otsusele valitsuses jõutakse.
Petitsioonile saab jätkuvalt alla kirjutada: http://petitsioon.ee/tartu-apell-2

--

Pöördumine Vabaerakonnalt, Tartu apelli töörühmale saadetud 18. mail:

Vabaerakond ei toeta Est-Fori tselluloositehase rajamist Emajõe äärde

28. aprillil, käesoleval aastal Paides toimunud Vabaerakonna Esinduskogul võeti vastu alljärgnev poliitiline avaldus.

Vabaerakond mõistab, et investeeringud Eesti majandusse on olulised. Nii kohaliku rahva kui ka omavalitsuste jaoks on tähtis uute töökohtade loomine, mis töötab piirkondade elatustaset tõusule ja parandab inimeste heaolu. Samas tuleb kõik investeeringud teha arvestusega, et rajatavad ettevõtted ei halvendaks kohalike inimeste elukeskkonna ega ümbritseva looduskeskkonna seisundit. See on igasuguse tootmise rajamisel ja arendamisel esmane tingimus.

Vabaerakond toetab keskkonnasõbralikke investeeringuid. Oleme asunud Metsarahu Manifestiga seisukohale, et metsade tasakaalukaks majandamiseks on vaja sõlmida ühiskondlik kokkulepe.

Vabaerakond ei toeta Est-For Investment algatatud tselluloositehase rajamist Tartu lähistele mitmel põhjusel.

1.      Eesti tunnustatud keskkonnateadlaste ( Peeter Hõrak, Asko Lõhmus, Ülo Mander, Erik Puura, Raul Rosenvald, Virve Sõber, Kristjan Zobel jpt) hinnangul on Emajõele kavandatava puidurafineerimistehase poolt keskkonda juhitavate saasteainete kogus liiga suur isegi Emajõe ja Peipsi järve tänase halva ökoloogilise seisundi säilitamiseks, rääkimata võetud kohustusest seda parandada (hea aastaks 2027).

2.      Seni, kuni puudub ühiskondlik kokkulepe raiemahtude küsimuses, nii suurt puidutööstuse ettevõtet liiatigi veel riiklike garantiide andmisega toorpuidu tarnemahtude osas Eestisse rajada ei tohi.

3.      Riikliku eriplaneeringu algatamine ühe eraettevõtte jaoks on vastuolus vabaturu ja vaba ettevõtluse põhimõtetega ning halvendab puidutöötlemissektoris tegutsevate väikeettevõtete konkurentsivõimet.

4.      Vabariigi valitsus ja Est-For ei ole läbirääkimistesse kaasanud kohalikke elanikke, mille tulemuseks oli Tartu volikogu õigustatud nõudmine riigi eriplaneering peatada.

Taunime kohalike inimestega mitte arvestavat eriplaneeringu alustamist. Kogu menetlus on valesti juhitud ja tuleb üle vaadata. Sealhulgas vajavad ülevaatamist eriplaneeringut reguleerivad õigusaktid.

Suur riiklik huvi ei tohi olla lihtne ettekääne erafirmadele riikliku eriplaneeringu taotlemiseks. Enne sellise, Eesti tingimustes ülisuure tootmismahuga ja tõsist keskkonnaohtu kujutava suurettevõtte rajamist on vaja jõuda järgmistes küsimustes kokkuleppele:

1.      Metsade tasakaalukaks majandamiseks on vaja sõlmida ühiskondlik kokkulepe.

2.      Läbirääkimiste tulemusena on vaja saavutada kokkulepe kohalike elanikega.

3.      Tuleb tagada, et  loodus- ja inimkeskkond ei halvene.

Praegu puuduvad kõik need olulised kokkulepped, mis peaksid olema enesestmõistetavad nii kõnesoleva puidurafineerimistehase kui ka edaspidi sarnase mastaabiga suurettevõtete rajamisel ükskõik kuhu Eestis. Kõike seda arvestades ei toeta Vabaerakond tselluloositehase rajamist Tartu lähistele ja leiab, et vabariigi valitsuse poolt algatatud riiklik eriplaneering selle rajamiseks tuleb lõpetada.

2. 9. märtsil, käesoleval aastal, avalikustas Vabaerakond Metsarahu manifesti ning asus sellele toetusallkirjuk koguma. Manifest on leitav siit: https://www.vabaerakond.ee/news/manifest-koigile-eestimaa-metsadele-anna-toetusallkiri

Parimat
Heiki Lill
Eesti Vabaerakond
Tartu piirkonna juht
56659954

--
Tartu apelli töörühm: 6 levinud eksiväidet tselluloositehasest ja eriplaneeringust

ERR uudisteportaal avaldas 21. mail artikli "Est-For Invest: Tartu apelli pöördumine põhineb valeväidetel". Allpool Tartu apelli töörühma seisukoht käimasoleva eriplaneeringu protsessi kohta.

Miks käib tselluloositehase ehitamise ümber juba mitmendat kuud vaidlus? Kas inimesed on tõesti "lihtsalt kõige vastu" ja eitavad igasugust arengut?

Lihtne vastus on: sest otsus suurtehase eriplaneering algatada võeti nii valitsuses kui ka riigikogus vastu kiirustades, jõudmata põhjalikult süüvida võimalikesse ökoloogilistesse ja sotsiaalmajanduslikesse probleemidesse. Tartu apelli töörühm tunnustab valitsust valmisoleku eest samm tagasi astuda ja tehtud otsus uuesti üle vaadata. See näitab riigimehelikkust ja hea valitsemistava järgmist.
Loe edasi:

www.err.ee/837131/tartu-apelli-tooruhm-6-levinud-eksivaidet-tselluloositehasest-ja-eriplaneeringust

Tartu apelli töörühma pressiteade
18.05.2018

Tartu apelli töörühm kutsub valitsust ja riigikogu järgima head
valitsemistava ja lõpetama tselluloositehase eriplaneering

Tartu apelli teadlastest ja linnakodanikest koosnev töörühm on koostanud
uue pöördumise, Tartu apelli 2, mis kutsub üles lõpetama eriplaneeringu 
tselluloositehase rajamiseks Emajõe lähistele.
"Meie töörühma liikmed on kohtunud nii keskkonnaministri kui ka riigihalduse
ministriga, selgitades kavandatava tehasega seotud olulisi riske ja ohtusid, kuid
tulemusteta", ütles ökoloog Asko Lõhmus. "Tartu apelli töörühm avaldab
kahetsust valitsuse seisukoha üle tehase eriplaneeringuga jätkata. Leiame, et
selles ilmselt väheinformeeritud, avalikkusega läbi rääkimata ja kiirustavas
protsessis on korduvalt rikutud head valitsemistava, mis vähendab inimeste
turvatunnet ja usaldust oma riigi vastu."

Pöördumise toetuseks saab oma allkirja ID-kaardiga anda petitsioon.ee
keskkonnas. Kogutud allkirjad antakse üle Riigikogule.

Tartu apelli töörühma teadlased kohtusid riigihalduse ministri Jaak Aabiga 28.
märtsil ja keskkonnaminister Siim Kiisleriga 4. aprillil 2018 Tallinnas. Kohtumisel
anti mõlemale ministrile üle memo, milles osutatakse ohtudele keskkonnale, sh
eriti Emajõele ja Peipsile, ja tõsistele küsitavustele tehase eriplaneeringu
algatamisel, milles on eeskätt arvestatud investorite, mitte aga Eesti
elukeskkonna, ligi 100 000 elanikuga ülikoolilinna Tartu ja Tartu maakondade
huvidega.
Nii suurele ja keskkonda paratamatult saastavale objektile eriplaneeringu
algatamine ilma Tartu linnaga läbi rääkimata ja inimesi piisavalt informeerimata
ei ole kooskõlas hea valitsemise tavaga. Liigne kiirustamine ja hiigelsuure
tehase eelistamine pidurdab kaasaegsete puiduväärindamise tehnoloogiate
kasutuselevõttu pikaks ajaks. Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti
Maaülikoolis on olemas piisavalt teadmust, et kaasa aidata innovatiivse ja
loodusssäästliku puidutehnoloogia ja seega ka majanduse arengule.

Töörühma kuuluvad Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased ning Tartu
linnakodanikud:

Peeter Hõrak, Tiia Kõnnussaar, Asko Lõhmus, Ülo Mander, Raul Rosenvald, Kadri Siibak, Virve Sõber, Kristjan Zobel, Asko Tamme, Marju Unt.

Lisa: Tartu apell 2, www.tartuapell.ee
Info: Asko Tamme, tartu.algatusryhm@gmail.com, tel 56 942 387

   ---

06.04.2018
Pressiteade

Tartu apelli töörühm: kuna valitsus ei arvestanud teadlaste informatsiooniga, kavandame uusi samme

Tartu apelli töörühm, kes on seadnud küsimuse alla eriplaneeringu algatamise tselluloositehase ehitamiseks Emajõe vesikonda, kohtus riigihalduse ministri Jaak Aabiga 28. märtsil ja keskkonnaministri Siim Kiisleriga 4. aprillil 2018 Tallinnas. Kohtumisel anti mõlemale ministrile üle memo, milles osutatakse põhjendatud ohtudele keskkonnale, sh eriti Emajõe vesikonnale ja Peipsile, ja tõsistele küsitavustele tehase eriplaneeringu algatamise protsessis.

Apelli töörühm tegi ministritele ettepaneku eriplaneering taolisel kujul lõpetada, kuna juba olemasolev informatsioon ja teadusuuringud näitavad selgelt tehase ehitamise võimatust Emajõe vesikonda: Emajõgi on liiga väike ja madal nii suure tehase jaoks ja Peipsi ökosüsteemile mõjuks lisanduv reostuskoormus hukatuslikult.

Minister Jaak Aab tunnistas, et tartlaste reageering eriplaneeringu algatamisele on loomulik, ja möönis, et kogu protsessi juhtimisel on tehtud samme, mis ei näe head välja. Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul tuleb enne, kui langetada otsus tehase asjus, viia läbi uuringud. „Uuringute läbiviimiseks võib kuluda kuni viis aastat,“ lisas ta.

Tartu apelli töörühm on valitsuse 5. aprillil avaldatud seisukoha suhtes uuringutega jätkata kriitiline. „See ei ole lihtsalt „Tartu küsimus“, nagu püütakse pisendavalt näidata, vaid tegemist on nüüd juba demokraatia proovikiviga,“ märkis apelli töörühma liige, loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander. „Nii suurele ja keskkonda paratamatult saastavale objektile eriplaneeringu algatamine ilma Tartu linnaga läbi rääkimata, inimesi informeerimata ja seejärel ka Tartu volikogu eitava otsusega arvestamata ei ole kooskõlas hea valitsemise tavaga. Meie osutatud probleemid seoses kavandatava tehasega puudutavad kogu Eestit, sest Peipsi näol on tegemist ühe meie suurima mageveevaruga ja Eesti on seotud rahvusvaheliste lepingutega Peipsi kaitsmiseks. Uuringutega jätkamine ei ole väga mitmes mõttes põhjendatud ega mõistlik.“

Algatatud eriplaneeringuga on eelised antud ühele huvigrupile, ent Tartu Ülikoolis on olemas piisavalt teadmust, et juba praegu anda kavandatavale tehasele hinnang: kraft-tehnoloogia on moraalselt vananenud ja ebaefektiivne, väärindades vaid ligi 40% kasutatavast puidust, ülejäänud põletatakse. Riigi seisukohalt ei ole mõistlik 15-30 aastaks sulgeda võimalused innovatiivse ja kasumlikuma tehnoloogia kasutuselevõtuks, kuna puiduressurssi lihtsalt ei jätku.

Töörühma hinnangul on eriplaneering algatatud väheinformeeritud alusel ning seadusemuudatus eriplaneeringu uuringute rahastamiseks viidi läbi kiirustades ja eelneva mõjuanalüüsita. Valitsuse otsus vähendab  Eesti inimeste turvatunnet ja usaldust oma riigi vastu, võib olulisel määral kahjustada Tartu kui ülikoolilinna mainet ja atraktiivsust juba olemasolevate ja võimalike investorite silmis ning Eesti mainet rahvusvahelisel areenil keskkonnaga seotud lepingute täitmise küsitavuse tõttu.

Seetõttu kavandab Tartu apelli töörühm uusi tegevusi ja samme ka avalikkuse kaasamiseks, et eeltoodud probleemidele jätkuvalt tähelepanu juhtida.  

Töörühma kuuluvad Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased ja Tartu linnakodanikud.

Lisa:
Tartu apelli töörühma memo minister Siim Kiislerile  (vt allpool) 04.04.2018 kohtumise teemadest.
Info:
Virve Sõber, virve.sober@ut.ee, tel 510 59 25
Asko Tamme, tartu.algatusryhm@gmail.com, tel 56 942 387

vt ka tartuapell.ee

Minister Siim Kiislerile
Tartu apelli töörühma memo 04.04.2018 kohtumise teemadest

Austatud minister, 
Täname Teid võimaluse eest kohtuda ja käesolevale olukorrale seoses kavandatava tselluloositehasega tähelepanu juhtida.
Oleme asjade kulgu jälgides üha enam veendunud, et tegemist ei ole  „Tartu probleemiga“, nagu seda on püütud näidata, vaid kogu Eestit puudutavate tähtsate küsimustega:
·       strateegilise küsimusega, millist keskkonda ja millist tööstust tahame tuleviku Eestisse ning milline on riigi kaalutletud ja avalikkusega läbi räägitud visioon;
ja
·       küsimusega demokraatlikust riigikorraldusest Eestis. Leiame, et käesolev juhtum on kujunemas Eesti demokraatia proovikiviks.

Esindades neid enam kui 8000 Tartu apellile allakirjutanut, kinnitame endiselt, et  riigi eriplaneeringut sellisel kujul poleks pidanud algatama.
Kuigi tselluloositehase kujul on tegemist suure investeeringuga, ei ole tegemist riigi seisukohalt vältimatu objektiga. Investor võib esitada oma soovid, ent riigi kohustus on leida tasakaalustatud lahendus.

Praegu on tekkinud olukord, kus eriplaneeringu jätkamisel konflikt pigem eskaleerub, kuna Eesti Vabariigi kodanikud  – ja mitte ainult tartlased – tajuvad senist protsessi hämara, ebaselge ja investorite poole tugevalt kaldu olevana.  Uuringute läbiviimine, kui tegelikult on juba ette teada, et tegemist on väga suure keskkonnariskiga, arvestades Peipsi ja Emajõe halba seisndit, kahjustab pikaks ajaks olulisel määral inimeste turvatunnet ja usaldust oma riigi vastu.

Mõned faktid, mis räägivad otseselt eriplaneeringu kehtestamise vastu:
1.     Hoolsuskohustuse rikkumine keskkonnaküsimuste analüüsil.
Osade vaidlusküsimuste puhul on kerge näha teist poolt ja alust sisuliseks diskussiooniks, nt milline on Tartu koht Eesti regionaalarengus;  kas Tartust kujuneb tööstuskeskus või eesmärgiks on täita Tartu praegust arengukava jne.
Keskkonnaküsimustes ei ole  kahjuks märgata muud kui vastutavate ametnike hoolsuskohustuse rikkumist:
a)     Eesti on liitunud Euroopa veedirektiiviga ja selle alusel kinnitanud Ida-Eesti veemajanduskava, mis ei luba Emajõe ja Peipsi olukorda halvendada ja nõuab kogu vesikonna käsitlemist tervikuna.
Selle kohta on riigikontrolli raport Riigikogule aastast 2012, milles ühemõtteliselt on öeldud, et vesikonna seisund on halb ja selle peamine põhjus on fosfori- ja lämmastikureostus ning ainus viis veemajanduskavas sätestatut saavutada on vastavat reostust vähendada.
Minister Pomerants oma riigi eriplaneeringu kooskõlastuses (27.03) küll viitab veemajanduskavadele kui millelegi, mida tuleb arvestada, aga selles kooskõlastuses räägitakse kolmest jõest. Hilisemas, 10.05.17 lisatud, Lääne-Eesti vesikonda välistavas täpsustuses, enam veemajanduskavu ei nimetata. Õigupoolest jääb täiesti arusaamatuks, millistest eeldustest lähtudes sai minister sisuliselt kinnitada, et uus suur reostusallikas Emajõel  Ida-Eesti vesikonda ei reosta. Eriti tähelepanuväärne on ClO₂ ga pleegitamisel tekkiva reostuse ignoreerimine, millest lisandub keskkonda suur hulk toksilisi halogeenühendeid, mis on „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimistus“ (veeseadus§ 265 lõige 10; jõustumise kp. 11.01.2016).
Hoolimatus rahvusvaheliste keskkonnaga seotud lepingute vastu kahjustab Eesti mainet ka rahvusvahelisel areenil.  Peipsi järve kui piiriveekogu kasutamise osas on Eesti seotud rahvusvaheliste lepingutega, mille tingimusi tehase rajamine võib rikkuda. Tehase rajamise arutamine ilma objektiivse (julgeoleku)riskide analüüsita võib tulevikus valusalt kätte maksta.

b)     Heitvesi: kahjulikku mõju keskkonnale vältida ei ole võimalik.
 Arvestades tehase suuri tootmismahtusid ning Emajõe ja Peipsi väiksust (suhteliselt väikesed vooluhulgad) on ilmne, et kahjulikku mõju keskkonnale vältida ei ole võimalik isegi parimat olemasolevat tehnoloogiat rakendades. Võrdlusena: sageli näiteks toodud Soome tselluloositehaste asupaiga erinevus seisneb kõigepealt vooluhulgas ja veemahus. Soomes ei tuleks kõne allagi sellise mahuga keemilise tselluloositehase rajamine sellise suurusega jõele. Soome poolsaartel ja neemedel asuvad tehased paiknevad sügavate,  suure veehulgaga veekogude läheduses, mis võimaldavad saastet hajutades loodusel sellega paremini hakkama saada. Näiteks Metsä Group tselluloositehas Äänekoskis asub järvede keskel, mis kuuluvad Kymi jõe vesikonda, mille veehulk on mitmeid kordi suurem kui Peipsil ja Pihkva järvel kokku. Ilmselgelt ei ole võimalik nendega võrrelda madalat, väikese vooluhulgaga Emajõge ja madalat ning soojema veega Peipsi järve. Samuti ei ole Soomes ehitatud ühtegi uut Kraft-tehnoloogial põhinevat suuremahulist tselluloositehast ega ole plaanis neid ka tulevikus rajada kohtadesse, kus juba varem pole asunud mõnda paberi-, kartongi- või tselluloositehast, ja ka seda tingimusel, et see kindlasti ei suurendaks saastekoormust.
Mürgised ühendid. Tselluloositootmise heitvesi sisaldab ülimürgiseid klooriühendeid, sh. dioksiine, polüklooritud furaane, fenoole jt (AOX - adsorbeeritavad orgaanikaga seotud halogeenühendid).
Need ühendid ei lagune looduses, vaid bioakumuleeruvad toiduahelat pidi üles, jõudes nt kalades ka inimese toidulauale, põhjustades muuhulgas pahaloomulisi kasvajaid, närvi-, endokriin- ja immuunsüsteemi patoloogiaid ning arenguhäireid looteil. On hästi teada, et need ühendid kontsentreeruvad setetes ja säilivad aastakümneid pärast reostusallika sulgemist ning võivad põhjustada mürgistusi, kui setteid segatakse veekogu vette nt laevaliikluse poolt madalas jões. Soomes Kymi jões on klooriühendite saastuse tõttu teatud kohtades jõe süvendamine isegi keelatud.
Lähim hiljuti ehitatud samasugust tehnoloogiat kasutav (Kraft-protsess ja kloordioksiidpleegitus) tselluloosi tootev tehas on Soomes Äänekoskis. Äänekoski tehasele väljastatud kompleksloa* alusel Tartu lähedale kavandatava tehase heitveega keskkonda sattuvate saasteainete koguseid arvutades ilmnes näiteks, et ülalmainitud ülimürgiseid klooriühendeid (AOX) satuks planeeritud tootmismahu korral (750 000 t tselluloosi aastas) Emajõkke ligi sada tonni aastas.

Muud saasteained. Kõigi nüüdisaegsete töötavate ja rajatavate (Finnpulp, Kuopio 2021) keemilist tselluloosi tootvate tehasete heitvesi sisaldab märkimisväärsetes hulkades mitmesuguseid muidki saasteaineid. Orgaanilist ainet (mille mõõdikuteks on BHT e bioloogiline hapnikutarve ja KHT e keemiline hapnikutarve), toitaineid (fosfor, lämmastik), heljuvaineid (sh kiud) eraldub tehasest heitveega sadu tonne aastas. Kõik need (osaliselt mürgised) ained viivad muutusteni vee värvuses, läbipaistvuses ja kahandavad vee hapnikusisaldust, mis päädib veekogu elustiku, sh kalastiku kahjustumisega. Ka kõige madalamad fosforikontsentratsioonid heitvees, millest juttu on olnud, kumuleeruvad aastate jooksul mitmekümneteks ja sadadeks tonnideks fosforiks, mis põhjustavad Peipsi üha kiiremat eutrofeerumist.
Vastavalt Euroopa Liidu veepolitika raamdirektiivile on Eesti võtnud endale kohustuse parandada Emajõe ja Peipsi järve ökoloogilist seisundit 2027. aastaks (esialgne tähtaeg, 2015. a, lükati edasi). Sellest lähtuvalt on koostatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. Planeeritava tehase rajamine ei võimaldaks täita kavas ette nähtud eesmärke Emajõe ja Peipsi veekogude kvaliteedi parandamiseks. Seejuures prognoosib 2013. a koostatud OECD mageveeraport, et meie piirkond võib mõnekümne aasta pärast olla mageveenappuses.
* Metsä Fibre Oy Biotoodetetehase kompleksluba (PÄÄTÖS, Nro 4/2015/1; Dnro LSSAVI/4652/2014 28.1.2015)

c)     Arusaamatu on uuringute eesmärk eriplaneeringu jätkamiseks.
Otseselt kavandatava tehase mõjualas on mitmeid Natura 2000 alasid (Alam-Pedja, Peipsiveere, Kärevere, Ihaste-Ropka). Ent tehase asukohavalik on investorite nõudmisel juba ette piiratud Tartu lähikonnaga (vt kaarti), ilma, et oleks tehtud eelnevaid mõju-uuringuid.
Kui investorite sõnul ei ole majanduslikult kasulik ehitada tehast muudesse piirkondadesse, siis võib, lähtudes Peipsi seisukorrast, piirnevatest Natura 2000 aladest ja EU veemajanduse direktiivist järeldada, et Eestis ei ole majanduslikult ja keskkonnatingimuste tõttu sobivat asukohta nii suure tehase ehitamiseks. Kuid sellise tervele mõistusele tugineva otsuse asemel on seni peetud paremaks „uuringutega jätkata“. Mis on nende uuringute eesmärk?

2. Metsanduslikud ja metsatööstuslikud aspektid: ülehinnatakse raiemahtu ja sulgetakse võimalus innovaatilise tööstuse arenguks.
Vastavalt Eesti kliimakokkulepetele (Durban, LULUCF) peab Eesti aastane raiemaht jääma alla 10 miljoni tm.
Seega peavad raiemahud praegusega võrreldes vähenema ja raiutavat puiduressurssi tuleb kasutada võimalikult efektiivselt, suurendades ka pika elueaga ehk kestvustoodete osakaalu (mis hoiavad pikk aega süsinikku seotuna).
·       Hinnanguliselt arvestatakse saematerjalist tehtud toodete eluajaks 40-100 aastat, tselluloositoodetel 2-6 aastat, küttepuidul 1-2 aastat.
Eesti puidutööstuses kasutatakse okaspuud praegu ära üsna efektiivselt ja see efektiivsus pidevalt suureneb. Mitmed saeveskid, eriti Lõuna-Eestis, kasutavad peenpalgina ka juba 8 cm-se läbimõõduga tüvesid. Nii suudetakse lageraiel raiutud okaspuude tüvedest palgi ja peenpalgina kasutada 90% ringis, kui tavapäraselt on palgi osakaal umbes pool kuni 2/3.
See oleks suund, mida on igati mõistlik ka riigi poolt toetada ja arendada (arvestades saematerjalist tehtud toodete pikka eluiga).
·       Väga suure Lõuna-Eestisse rajatud tselluloositehase korral hakkaks rohkem puitu minema paberipuiduks ja peenpalgi väärindamine väheneks, kuna okaspuu peenpalki töötlevad saeveskid ei suuda sellega konkureerida.
Emajõe-äärne (Kraft-tehnoloogial põhinev) tselluloositehas vajaks paberipuitu ja haket kokku 3,3 mln tm aastas. Nii suur tehas (tarvitades ca 1/3 kogu Eesti raiemahust) pidurdab aastakümneteks alternatiivsete rakenduste arengut, kuna toorainet enam ei jagu.
Teadaolevalt on Soomes metsamaad ligi 10 korda rohkem kui Eestis. Soome metsatööstuse föderatsiooni (FINNISH FOREST INDUSTRIES FEDERATION) andmetel toodetakse Soomes erinevate kontsernide poolt keemilist tselluloosi  ca 8 miljoni tonni aastas (2017), mis siiani varustab  peamiselt kohalikku paberitööstust. Kui võrrelda Soomega, siis EstFor Investi poolt toodetav  750 000 tonni (võimalik tõsta 800 000 tonnini) tselluloosi aastas annaks Eestis enamuse vastavast ressursist ühe tootja kätte, hoides eemal innovaatilisemad investeeringud ja häirides konkurentsi turul, ja seda järgneva 30 aasta jooksul.

Kraft-tselluloosi tootmine on vanamoodne ja ebaefektiivne tehnoloogia.
Teadaolevalt kavatseb EstFor Invest toota Kraft-protsessi abil ning kloordioksiidpleegitust kasutades sulfaat-tselluloosi.
Kraft-protsessi koguproduktist moodustab tselluloos ca 40%, ülejäänu – kogu must leelis, biogaas (sh tihti ka tallõli ja tärpentin, mille osakaal puidu massist aga on ainult mõni protsent) – põletatakse. Selle tehnoloogia puhul on põletamine möödapääsmatu, kuna see
on väga energiakulukas ja saastunud musta leelise edasine väärindamine pole praktiliselt võimalik. Seega ca 60% produkti toorme puhul tegelikku biorafineerimist ei toimu. Tänapäeval arendatavad innovaatilised tehnoloogiad aga väldivad Kraft-tehnoloogiat ja on suunatud puidu kõigi komponentide maksimaalsele ärakasutamisele ja energiatõhusususele. Sellised tehnoloogiad on juba kasutusel.

Tehase rajamisel plaanitud mahus väheneks oluliselt paljude muude puidukasutusviiside, sh tõeliselt innovaatiliste tootmiste rajamise võimalused Eestis, sest tehas vajaks suhteliselt suure osa olemasolevast puiduressursist ning potentsiaalsete innovatsioonihuviliste investorite huvi Eesti vastu väheneks tugevalt (väidetavalt LIGNIX juba loobuski kavatsetud koostööst Eesti ülikoolidega, kui kuulis, et valitsus toetab tugevalt vana tehnoloogiat rakendada kavatsevat EstFor Investit).

Alternatiivseid puidukeemia tehnoloogiaid plaanitakse ka Eestis juba lähiaastatel rakendada. Need kasutaksid suuresti sama toorainet (paberipuu, hake), kuid tehased võivad olla 10 korda väiksemad, tehase veevajadus on 20 korda väiksem, kasulikeks toodeteks tehakse >90% toorainest (pleegitatud Kraft-tselluloosi puhul u 40-45%).

Ootame riigilt ja keskkonnaministeeriumilt enne tselluloositehase avalikku toetamist analüüsi, milline arengusuund oleks nii keskkonnakahjude vältimist, kliimamuutuste leevendamist kui majanduslikku kasumlikkust arvestades Eesti riigile parim. Kiirustamine on siin lühinägelik ja kahjulik.  Juhime tähelepanu, et moraalselt vananenud ja väheefektiivse tehnoloogiaga ettevõttele eelisseisundi andmine ei ole kooskõlas Eesti riigi strateegiliste huvidega, mis on määratletud dokumendis „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia “Teadmistepõhine Eesti 2014- 2020“, mis kiideti Vabariigi Valitsuses heaks 31.10.2013 ning Riigikogus 22.01.2014.

3. Milline konkreetne majanduslik kasu kavandatavast tehasest on Eesti riigile?
Avalikkusele pole otsust riikliku eriplaneeringu vajalikkust selgitatud ega veenvalt põhjendatud.
·       Argumentatsioonis domineerib investeeringu suurus miljard eurot, aga majanduslikku otsest kasu riigile (200 töökoha maksudena laekuv) on hinnanguliselt suurusjärgus paar miljonit eurot aastas (vrdl Estonian Celli tulu riigile). Juhime siinkohal tähelepanu, et kaasaegsetes tehastes on tööliste suhteline arv väiksem, nt Äänekoskil, kus toodetakse 1,3 milj. tonni tselluloosi aastas, on vastav number 150.
·       Juhime tähelepanu, et kõlav number miljard eurot sisaldab suurt laenu välispankadelt, mis tuleb tagasi maksta koos intressiga, seega see raha liigub maksuvabalt Eestist tagasi välja. Tehase ehitamise maksumus jääb vahemikku 700 – 840 miljonit eurot (koos käibekapitaliga 800 miljonit – 1 miljard eurot). (Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar, 2017.)
·       Samuti ei ole seadmete ja tehnoloogia soetamisest tulu kohalikule tööstusele, kuna meil taolisi seadmeid ega know-how`d ei ole – see kõik tuleb sisse osta ja suur osa laenurahast liigub taas Eestist välja.
·       Kuna Eestis puuduvad tehase ehitamise ja seadistamise spetsialistid, tähendab see välistööjõu sissevoolu, seega liigub ka osa palgarahast riigist välja. Kuna väidetavalt kavandatatakse toormena kasutada seni sadamate kaudu väljaviidavat Eesti paberipuitu, siis metsaraie ja puiduvedu iseenesest uusi töökohti ei loo, aga eeldatavalt kaob töökohti sadamates.
Samas ei ole avalikkusele selgitatud, kui suured on kaasnevad riigi kulud, mille põhimõtteliselt maksab kinni seesama maksumaksja, mainigem siinkohal vaid mõned:

1.     maanteede ja keskkonnakoormuse määratu kasv, võimalikud liiklusõnnetused ja kulu maanteede korrashoiule. Arvutuste kohaselt liigub Tartu piirkonnas sellise puidumassiivi kohale transportimiseks üks palgiveoauto 2-3 minuti jooksul;
2.     investorite nõudel ehitatav infrastruktuur ja elektrivõrk, mille maksumus ulatub miljonitesse eurodesse;
3.     võimalikud EL trahvid, mis on tingitud reostuskoormuse suurendamisest Peipsile, mille seisund on küll paranenud, kuid jätkuvalt „halb“;
4.     Tartu kui rahvuvahelise ülikoolilinna konkurentsivõimele  tekitatud kahju;
5.     Tartu ja Tartu lähikonna kinnisvarahindade langus;
6.     majanduslik kahju Tartule, kui linnast hakkavad keskkonna halvenemise tõttu lahkuma siia investeerinud nutikad ettevõtted, kelle esmaseid tingimusi on puhas ja rahulik keskkond;
7.     kahju elanikkonna tervisele;
8.     kahju keskkonnale, sh Emajõele, Peipsile, Tartule ja lähiümbruse valdadele;
9.     oluline kahju sotsiaalsele heaolule ja elukvaliteedile Tartus ja Tartu ümbruses.

Moodne juhtimisteadus kasutab selliste protsesside puhul, kus projekti läbisurumiseks kasutatakse meelega ülespuhutud andmeid, terminit strategic misrepresentation.  EstFor Investi kava on jäänud avalikkusele ebaselgeks, ei räägita täpsemalt tehnoloogiatest ega rahastusallikatest, küll aga esitatakse valitsusele nõudmisi projekti avalikult toetada.
Kriitilisi seisukohavõtte naeruvääristatakse, avalikkuse põhjendatud küsimustele antakse ebamääraseid vastuseid.

Tekib ka küsimus: mis on riikliku eriplaneeringu mõistes „uuringud“? Tundub, et praegu kasutatakse sama terminit – uuringud  – kahe erineva mõiste jaoks: teaduslikud uuringud ja utilitaarsed uuringud.
Teadusliku uuringu eelduseks on uurija erapooletus ja seega tulemuse ausus, üldjuhul võrreldakse erinevaid variante, sh ka varianti, et projekt ei teostu. Ka negatiivne tulemus on aktsepteeritav tulemus.
Utilitaarne uuring toimub üldjuhul tellija huvides, see ei ole erapooletu ja selle eesmärgiks on välja uurida, kuidas ikkagi saab soovitavat projekti tellijale kõige soodsamal viisil teostada. Alternatiivseid variante selle juures enamasti ei analüüsita. Meile teadaolevalt võitis esitatud pakkumuse kõige madalama hinnapakkumise teinud Skepast&Puhkim OÜ, mis juba on ka vaidlustatud, kuna sellise hinnaga korrektseid uuringuid läbi viia pole realistlik.

4. Senine asjade käik ei ole kooskõlas valitsemise hea tavaga.
Riigi eriplaneeringu algatamisel ilmnenud takistuse (finantsvahendite nappus) lahendamisel käitus valitsus ja riigikogu pretsedenditult ja eirates head tava. Vastav seadusemuudatus läbis lugemised riigikogus kahe nädalaga; tähelepanuta jäeti riigikontrolli ja justiitsministeeriumi planeerimisõiguse töörühma seisukoht. Meile teadaolevalt on sellise kiirusega menetletud varem ainult ühte seadust ja seda seetõttu, et seadus oli vigane.
a)     Eriplaneeringu seaduseelnõul puudub kohustuslik mõjuanalüüs, piirdutud on ainult korduvate kinnitustega: pole põhjust muretseda. Ent oma tõsist muret senise asjade käigu üle on väljendanud ka Vabariigi President Kersti Kaljulaid oma kaaskirjas seadusemuudatuse kinnitamisele.
b)     Et presidendi mure oli põhjendatud, näitavad ka kaks hiljuti avalikusse jõudnud dokumenti:
1.     RMK ja Estfor Investi eelkokkulepe, mis täiesti ilmselt algatati ajal, kui üks investoritest, Mati Polli, oli RMK nõukogu juht. See viitab teravale huvide konfliktile;
2.     17.02. 2017. a. nelja ministri, M. Kohava ja J. Raidla kohtumisel esitatud 12 soovi valitsusele. Selline paber iseenesest pole võib-olla tõesti midagi erakordset, aga valitsuse senine käitumine kinnitab, et  investorite juhiseid reaalselt ka järgitakse. See kõik ei ole avalikkusele jäänud märkamata ja loob valitsuse tegevusele negatiivset mainet.
c)     Tartu ja Tartumaa omavalitsuste otsuse avalik ignoreerimine, mida tahaksime eriti rõhutada ja esile tõsta: erinevad valitsuse liikmed, sh peaminister on kinnitanud, et uuringutega jätkatakse, kuigi Tartu linnavolikogu jõudis parteideülese kokkuleppeni ja on teinud valitsusele kaalutletud ja põhjendatud avalduse eriplaneeringu peatamise kohta ning linnavolikogu otsust on toetanud 7 Tartumaa omavalitsust.

Kokkuvõtteks: 
tuginedes eeltoodud argumentidele toetame Tartu linna ja volikogu ettepanekut  (Taotlus riigi eriplaneeringu koostamise lõpetamiseks 19.03.2018 nr 9-3.2/07241) kõnealune eriplaneering lõpetada.
See säästaks väga paljude inimeste aega, energiat ja närvikulu ning välistaks võimalikud meeleavaldused ja pikad kohtuprotsessid, mida meile teadaolevalt juba kavandatakse.
Kui äriplaan ilmselgelt ei tööta, siis tuleb teha uus ja mõistlikum äriplaan, mitte muuta seadusi selleks, et äriplaan hakkaks toimima (viitame siinkohal investorite esindaja välja käidud lubadusele, et õhus on ka võimalus taotleda Euroopa Komisjonilt erandit, kui uuringud ei näita tehase sobivust).
Teeme ettepaneku aeg maha võtta ja ka avalikkusega läbi arutada, millisena me näeme oma tulevikku: kas vananenud tehnoloogiaga ja keskkonda kahjustava tööstusega või moodsa, nö rohelise tööstusega. Tugev stardipauk selliseks aruteluks on antud; avalikkus pole kunagi varem ilmutanud nii suurt huvi keskkonna ja tööstusega seonduvalt  – ehk ainult fosforiidisõja aegadel.

Praegu on kasutamata Eestis olev ajupotentsiaal: enne taoliste planeeringute kehtestamist on vaja kõigepealt uurida suurt pilti. Vajalik on teha uuringuid – NB! kasutades ka juba olemasolevaid teadmisi ja varasemate uuringute tulemusi! – , mis arvestaks metsaressurssi (varu, juurdekasv, liigilisus jne.), veemajandust (veekogude seisukord ja võimalikud asukohad erinevatele tehnoloogiatele);  võimalikke innovatiivseid tehnoloogiaid puidu ja üldiselt biomassi väärindamiseks Eestis koos ettevõtjatega (ja mitte ainult ühe ettevõttega). Praegu ei ole õigupoolest selge isegi Eesti metsa arengukava ja see, kui palju üldse tohib metsa raiuda, et see oleks jätkusuutlik.
Investorid on avaldanud valitsusele survet, nõudes protsesside kiirendamist ja praktiliselt tingimusteta toetust ka avalikult.
Kuid kiirustada ei tohi, nii suurte otsuste puhul tuleb üheksa korda mõõta ja üks kord lõigata.

Austatud keskkonnaminister,
Soovime Teile jõudu ja riigimehelikku tarkust kujunenud olukorra lahendamisel.

Lugupidamisega,
Tartu apelli töörühm

Peeter Hõrak, Tiia Kõnnussaar, Asko Lõhmus, Ülo Mander, Raul Rosenvald, Virve Sõber, Kristjan Zobel, Asko Tamme, Marju Unt (vt Lisa 1)

04.04.2018
Lisa 1
Tartu apelli töörühm:
Professor Peeter Hõrak on  Tartu Ülikooli käitumisökoloogia professor, immuunökoloogia ja inimese käitumisökoloogia töörühma juht, kahekordne riikliku teaduspreemia laureaat.

Tiia Kõnnussaar on kirjanik, toimetaja ja ajakirjanik, Tartu Ülikooli eetikakeskuse kolumnist-toimetaja. Eesti Kirjanike Liidu liige.

Asko Lõhmus on Tartu Ülikooli loodusressursside õppetooli juhataja, juhtivteadur; kuulub ka RMK teadusnõukogusse ja Eesti metsandusnõukogusse. Riikliku teaduspreemia laureaat, 2017. a keskkonnateo laureaat.
 
Professor Ülo Mander on loodusgeograafia ja maastikuökoloogia õppetooli juhataja, loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor. Kahekordne riikliku teaduspreemia laureaat. Academia Europea liige, Valgetähe IV klassi teenetemärk.

Raul Rosenvald on Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse osakonna vanemteadur. 2017. aasta keskkonnateo tiitli laureaat.

Virve Sõber on Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituudi zooloogia osakonna teadur; pälvis  Eestimaa Looduse Fondi noore looduskaitsja 2017. a auhinna.

Professor  Kristjan Zobel on Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituudi taimede evolutsioonilise ökoloogia professor, riikliku teaduspreemia laureaat.

Asko Tamme on Tartu Linnaraamatukogu direktor,  on kuulunud Euroopa Teadusraamatukogude Konsortsiumi täidesaatvasse komiteesse ja olnud Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi juures tegutseva Rahvaraamatukogude Nõukogu esimees. Valgetähe V klassi teenetemärk.

Marju Unt on ettevõtjate koolitaja, ärikooli Estonian Euromanagement Institute juhataja.

  ---
Tartu linnavalitsuse pöördumine Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga eriplaneering lõpetada.

TARTU LINNAVALITSUS 
Vabariigi Valitsus

Taotlus riigi eriplaneeringu koostamise lõpetamiseks 19.03.2018 nr 9-3.2/07241

Vabariigi Valitsus võttis 12.05.2017 vastu korralduse nr 141, millega otsustas algatada Viljandi ja Tartu maakonnas riigi eriplaneeringu puidurafineerimistehase ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks ning planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise.
Tartu Linnavolikogu võttis 07.03.2018 vastu deklaratsiooni eelnimetatud riigi eriplaneeringu koostamise menetluse lõpetamiseks (1) .

Käesolevaga esitab Tartu Linnavalitsus taotluse puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks algatatud riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamiseks planeerimisseaduse § 29 lg 1 alusel.
Põhjendame taotlust alljärgnevalt:
1. Puidurafineerimistehase planeering ei ole algatatud lähtudes suurest riiklikust huvist tehase toimimise või asukoha vastu. Seetõttu ei ole riigi eriplaneeringuga sellise tehase planeerimine proportsionaalne vahend riivamaks kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomiat. Planeerimisseaduse § 27 lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Kahtlemata on kavandatava tehase potentsiaalne mõju Eesti majandusele oluline, kuid puudub põhjendatud alus väita, et sellest sõltub märkimisväärselt kogu Eesti sotsiaal-majanduslik areng või et see on muul viisil väga oluline riigi toimimise seisukohalt. Näiteks 1-1,3 % suurem SKP ning 200 uut otsest töökohta Tartumaal ja 500-700 kaudset töökohta ei ole niivõrd kaalukad eesmärgid, et nende täitmise vastu oleks suur riiklik huvi planeerimisseaduse § 27 lg 1 mõttes ja nende eesmärkide täitmine on võimalik ka teistsuguseid meetmeid kasutades. Samuti ei kuulu puidutööstus nende planeerimisseaduse § 27 lg 1 nimetatud valdkondade hulka, mille puhul maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigi eriplaneering koostatakse. Seega puuduvad antud juhul planeerimisseaduse § 27 lg-s 1 sätestatud alused riigi eriplaneeringu algatamiseks ning riigi eriplaneering ei ole puidurafineerimistehase asukoha valikuks õige planeeringumenetlus.
Lisaks on puidurafineerimistehase Tartu maakonda kavandamine vastuolus Tartu maakonna ja Tartu linna arengudokumentidega ning era- ja avaliku sektori poolt nimetatud arengudokumentidest lähtuvalt tehtud investeeringutega. Tartu linna arengudokumentidest (2) tuleneb selge nõue hoida ja parandada keskkonda ning arendada ettevõtlust, mis välistab looduskeskkonna seisundi halvendamise.
Mastaapse keemiatehase rajamine Tartu vahetusse lähedusse seab ohtu lisaks looduskeskkonnale ka Tartu kultuurilise ja haridusliku kapitali, mis on Tartu jaoks strateegilise väärtusega.
Kokkuvõtvalt on ilmne, et sellise ehitise suhtes, mille vastu tegelikkuses ei ole suurt riiklikku huvi, ei ole võimalik jõuda riigi eriplaneeringu kehtestamisel tulemuseni, mis ei riivaks ebaproportsionaalselt kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust. Seda põhimõttelist õigusvastasust ei ole võimalik kõrvaldada teisiti kui riigi eriplaneeringu korraldamise lõpetamisega.
1 Tartu Linnavolikogu on edastanud avalduse Vabariigi Valitsusele 09.03.2018 kirjaga nr 9-3.2/07241.
2 Tartu Linnavolikogu 18.05.2006 määrusega nr 25 kinnitatud Tartu linna arengustrateegia 2030; Tartu Linnavolikogu 12.10.2017 määrusega nr 152 kinnitatud Tartu linna arengukava 2018-2025 2 (3)

2. Olemasolevate andmete põhjal on ilmne, et keskkonnamõjude aspektist, eeskätt Emajõe ja Peipsi seisundist lähtudes, ei sobi Tartu maakond kavandatava puidurafineerimistehase asukohaks (3) .
Tööstusheite seaduse § 26 lg 3 kohaselt on käitaja kohustatud kasutama parimat võimalikku tehnikat (PVT). Eriplaneeringu algatamise taotluses ja menetluse käigus esitatud info kohaselt kavatseb arendaja hakata kasutama PVT-le vastavat sulfaattselluloosi (Krafti) tehnoloogiat (4) .
PVT järelduste rakendusotsuse lisa kohaselt on ka sellise PVT korral lubatud mh üldlämmastiku ja üldfosfori heide vette (5) . Samas on Emajõe ja Peipsi järve vee seisund juba praegu halb (6).
Veepoliitika raamdirektiivi (7) art 4 p 1 alap (ii) kohaselt on liikmesriikidel kohustus kaitsta, parandada ja taastada kõiki pinnaveekogusid eesmärgiga saavutada pinnavee hea seisund hiljemalt 2015. aastaks. Seda eesmärki pole Emajõe ja Peipsi järve puhul saavutatud, kusjuures Peipsi järve seisund on halvenenud (8).
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt tuleb jõuda Emajõe ja Peipsi järve hea seisundini aastaks 2027 (9) . Puidurafineerimistehase puhastusseadmed läbinud vee suunamisel Emajõkke muutub antud eesmärgi saavutamine ilmselgelt võimatuks ning veekogude seisund halveneb veelgi (10).
Veepoliitika raamdirektiivi art-st 6 tulenevalt on veekogu seisundi ajutine halvenemine aktsepteeritav vaid juhul, kui see tuleneb loomulikest asjaoludest või vääramatust jõust, mis on erandlik või mida ei olnud võimalik ette näha.
Vastavalt art-le 7 võib veeseisund inimeste uue püsiva arendustegevuse tagajärjel langeda vaid väga heast seisundist heasse. Seetõttu tähendaks tehase rajamine algatatud planeeringu alusel veepoliitika raamdirektiivi nõuete rikkumist.

Seega on ilmne, et algatatud planeeringu elluviimine tulevikus on välistatud ning esineb planeerimisseaduse § 29 lg 1 p 1 nimetatud alus planeeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamiseks.

3. Tehase asukoha valikute kitsendamise läbi on riigi eriplaneeringu algatamise staadiumis tehase asukoha eelvalik juba tehtud, avalikkust ja puudutatud isikuid, sealhulgas asjassepuutuvaid kohalikke omavalitsusi kaasamata. Eelvaliku regulatsiooni eesmärk on aga just võimaldada kaasamist olulise objekti asukoha valiku võimalikult varases etapis. Asukoha valiku tegemisel on seejuures selgelt lähtutud arendaja majanduslikest huvidest, jättes tähelepanuta tehase ehitamisega kaasnevad muud mõjud (eelkõige mõju keskkonnale) ning väidetava riikliku huvi asukoha valiku vastu.

Planeerimisseaduse § 27 lg 9 kohaselt seisneb riigi eriplaneeringu menetluse esimene etapp ehitise asukoha eelvaliku tegemises, mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine. Tehase rajamine oleks võimalik peale Tartu ja Viljandi maakonna ka teistes Eesti maakondades (11). Planeeringu algatamise korralduses on asukohtade valik aga piiratud üksnes Tartu- ja Viljandimaaga.
Seega on asukoha eelvalik tehtud juba enne planeeringu algatamist võimalikke alternatiivseid asukohti sisuliselt võrdlemata.
Arvestades arendaja poolt esitatud asukoha valiku kriteeriume (kaugus Emajõest kuni 10 km ja kaugus raudteest kuni 10 km) (12), on planeeringuala sisuliselt kitsenenud vaid osale Tartu maakonnast (vt lisa – planeeringuala kaart). Kui planeeringuala on niivõrd piiratud, kaob asukohtade võrdlemise mõte ja riigi eriplaneeringu regulatsiooni eesmärki ei ole võimalik saavutada.

Potentsiaalsed asukoha alternatiivid asuvad teineteisele nii lähestikku, et erinevused majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja keskkonnaalaste mõjude vahel on riigi eriplaneeringu koostamiseks vajaliku võrdlusaluse tekkimiseks liiga väikesed. Asukoha valiku tegemisel avalikkuse, sh kohaliku omavalitsuse kaasamata jätmine on niivõrd oluline menetluslik rikkumine, et planeeringumenetluse lõpuleviimise tulemusel antav haldusakt ei saa olla õiguspärane. (3)

Sama seisukoht on esitatud ka Eesti Teaduste Akadeemias 27.06.2017 toimunud seminaril „Eesti puidukeemia perspektiivid“ tõstatatud probleemidest kokkuvõtete tegemiseks moodustatud komisjoni aruandes, lk 12. Kättesaadav: http://www.akadeemia.ee/_repository/file/TEGEVUS/YRITUSED%202017/Puidukeemia_2017.pdf (4)  Eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu. Koostanud Rahandusministeerium. Riigi eriplaneeringu konsultandi riigihanke dokumentide lisa 3, p 2.3, lk 9 (hanke link https://riigihanked.riik.ee/register/hange/189554) (5)
Komisjoni rakendusotsus, 26.09.2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused puitmassi, paberi ja papi tootmiseks (2014/687/EL). Vt eriti Lisa p 1.2.1.

Teadlaste hinnangul tähendaks näiteks arendajate valitud PVT rakendamisel saavutatav üldfosfori heitetase, et Emajõkke jõuaks 4,5 t fosforit aastas. Vt aruanne “Eesti puidukeemia perspektiivid”, lk 10. (6): Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, kinnitatud Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega 07.01.2016, p. 6.1.2 tabel 6-1 lk 137 (Emajõgi) ja tabel 6-2 lk 138 (Peipsi järv). (7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23.10.2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik.
(8)  Vt Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, p. 2.3.4.2 lk 70.
(9)  Samas, lisa 10 (veekogumite keskkonnaeesmärgid ja erandi seadmise põhjendused) lk 323 (Emajõgi) ja lk 329 (Peipsi järv).
(10) Vt aruanne “Eesti puidukeemia perspektiivid”, lk 13.
(11) Teadlaste hinnangul võiks tehase asukohana kaaluda Pärnut, Emajõe vesikonda Tartust allavoolu, Räpinat, Sillamäed ja muid Ida-Virumaa tööstuspiirkondi. Vt aruanne “Eesti puidukeemia perspektiivid”, p 8 ja 9, lk 13. 12 Vt Eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu, p 3.1, lk 12.

3 (3) Eeltoodust nähtub, et riigi eriplaneering puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaima asukoha leidmiseks Tartu ja Viljandi maakonnas ei ole algatatud õiguspäraselt. Eriplaneeringu algatamisel tehtud vead on niivõrd ilmsed ja olulised, et sellise eriplaneeringu menetluse tulemusel ei ole võimalik jõuda sisuliselt õiguspärase tulemuseni puidurafineerimistehase asukoha valikul. Samuti on juba olemasoleva info põhjal selge, et puidurafineerimistehase planeeringu elluviimine Viljandi ja Tartu maakonnas on tulevikus välistatud.

Sellistel asjaoludel on algatatud riigi eriplaneeringu koostamise ja mõjuhindamise jätkamine vastuolus ka haldusmenetluse seaduse § 5 lg-s 2 väljendatud haldusmenetluse ökonoomsuse ja tõhususe põhimõttega. Seega esinevad alused eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamiseks.

Palume lahendada käesolev taotlus haldusaktiga, mis lõpetaks Viljandi ja Tartu maakonnas riigi eriplaneeringu puidurafineerimistehase ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks ning planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise.

Lugupidamisega
/ allkirjastatud digitaalselt /
Urmas Klaas
linnapea

//media.voog.com/0000/0042/0705/files/Tartu_Linnavalitsus_Kiri_20180319_2017-07241.pdf


09.03.2018
Alljärgnevalt lingilt leiate professor Ülo Manderi,  ühe praegusaja silmapaistvama teadlase loodusgeograafia, maastikuökoloogia ja keskkonnatehnoloogia valdkonnas, paljukõneldud ettekande slaidid Tartu volikogu erakorraliselt istungilt 7. märtsil 2018.  
Prof Ülo Mander juhib ka Teaduste Akadeemia juures tehase rajamise aspektide analüüsimiseks moodustatud komisjoni. 
Vee kvaliteet ja Emajõe ning Peipsi järve seisund • Riigi eriplaneeringu korraldamise asjus avaliku arutelu puudumine • Keskkonnamõju strateegilise hindamise puudulikkus • Tehase ümbruse õhukvaliteet • Tehnoloogia vanamoelisus • Vastuolu Tartu linna arengustrateegiaga
//media.voog.com/0000/0042/0705/files/Mander%20ettekanne%20Tartu%20Linnavolikogu%20istungil%2007.03.2018%20(1).pdf


08.03 Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnavõtt volikogu erakorralisel istungil
//media.voog.com/0000/0042/0705/files/linnapea%20ettekanne_v3.pdf
Austatud linnavolikogu esimees, linnavolikogu liikmed
Head tartlased ja Tartu külalised

Viimastel kuudel on kõlanud palju erinevaid arvamusavaldusi EstFor Invest OÜ plaanitava tehase ja sellega kaasnevate mõjude kohta. On neid, kes seavad kahtluse alla terve Eesti metsanduspoliitika, ning on neid, kes tunnevad muret selle üle, et täna plaanitakse tehast sisuliselt Tartu külje alla. Pean oluliseks need kaks tselluloositehasega kaasaskäivat debatti siinkohal üksteisest eraldada. Tartlastena teeb meid ennekõike murelikuks just see viimane – mis saab meie elukeskkonnast. Seega ei lasku ma täna arutelusse teemal, milline peaks olema Eesti metsanduspoliitika, millised tohivad olla raiemahud ning milline kodumaine tooraine väärindamine (kuigi ka see on äärmiselt oluline), vaid toon välja kõige olulisemad argumendid Tartu linna, regiooni ja siinsete elanike seisukohast lähtuvalt.

Riigi eriplaneering algatati, et leida sobilik asukoht Tartu- või Viljandimaal. Kitsendades seda ala aga eriplaneeringu lähteseisukohtades ja mõju hindamise väljatöötamiskavatsuses väljatoodud kriteeriumitega, selgub, et nendele tingimustele vastav asukoht leidub vaid Tartu linna vahetus läheduses või lausa selle territooriumil.

Siinkohal on kaart, kus on punasega välja toodud maa-ala, kus on täidetud 10 km tingimus nii Emajõest kui ka raudteest. Roheline sõõr märgib ala, mis jääb 20 km kaugusele Tartu kesklinnast (sellest konverentsikeskusest, kus me täna koosolekut peame). Nagu isegi näete, on tartlaste mure igati asjakohane. Isegi kui tehas ei paikne Tartu linna territooriumil, saab ta paiknema linnale nii lähedal, et Tartu elukeskkond kannatab tehase tekitatava keskkonnamõju all.

Ka ilma täiendavaid uuringuid tegemata on selge, et sedavõrd mastaapsel keemiatehasel on keskkonnale väga suur mõju. Me võime arutada ja uurida, kui suur see mõju täpselt on, kuid teame juba täna päris kindlalt, et tehasel on negatiivne mõju Emajõe ja Peipsi järve veekvaliteedile, tehasega kaasnevad haisuhäiringud (või lihtsamalt öeldes, tehas haiseb), tehasele vajalikust toormest suur osa transporditakse maanteed pidi, tootmistegevusel on mürgised jääkproduktid, Tartu kui meeldiva elukeskkonnaga ülikoolilinna kuvand saab negatiivsete keskkonnamõjude tõttu kahjustada.

Järgnevalt keskkonnamõjudest natuke detailsemalt.
Professor Ülo Mander puudutas oma ettekandes Emajõe ja Peipsi järvega seotud probleeme pikemalt, tooksin siinkohal aga välja kõige olulisema. Eesti riik on Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas seadnud eesmärgiks jõuda Emajõe ja Peipsi järve hea seisundini aastaks 2027. Praegu on mõlema veekogu seisund halb. Nagu professor Mander välja tõi, lisaks plaanitav tehas aastas vähemalt pooleteise Tartu linna jagu fosforireostust.

Olenemata sellest, kas see number on pärast täiendavaid uuringuid mõnevõrra suurem või väiksem – ikkagi ei aita see liikuda veekogude parema seisundi poole. Jääb vaid üle küsida, miks vaatab riik mööda endale veemajanduskavas seatud kohustustest?

Palju kõneainet on andnud ka tehasest tuleva haisu temaatika. Siinkohal on oluline rõhutada, et riigi eriplaneeringu lähteseisukohtades ja mõju hindamise väljatöötamiskavatsuses nõutud norm lubab haisuhäiringuid aastas 54,75 ööpäeval, kui haisu on tunda terve ööpäeva, või igapäevaselt maksimaalselt 3,6  tunni ulatuses. Kuigi meid  on üritatud uinutada ideega haisuvabast ülimoodsa tehnoloogiaga tehasest, kõnelevad näited Äänekoskist teist juttu. Tänaseks on Eesti meediaväljaanded avaldanud mitmeid ülevaateid Äänekoski elanike igapäevaelust ning see ei jäta ruumi kahtlusteks – tselluloositehas haiseb! Küsimus on kui tugevalt ja kui sageli ning kas hais on normi piires või mitte. Hariduse- ja kultuurilinna, mille üheks konkurentsieeliseks on elukeskkond, ei sobi hais ka 3 päeval aastas, rääkimata 3 tunnist igapäevaselt.
Murelikuks teeb ka tehasele vajaliku toorme transportimisega kaasnev koormus meie teedele. Arendaja sõnul on plaanitud 2/3 kogu toormest tuua, kasutades maanteetransporti. See tähendab omakorda, et ühes ööpäevas suundub sadu täislastis rekasid tehasesse ning sõidab hiljem sealt tühjalt välja. Olukorras, kus riik ei ole senimaani olnud valmis välja arendama täies pikkuses neljarealist Tallinn-Tartu maanteed, on igati õigustatud küsimus – kes tagab liiklusohutuse ja teede korrashoiu siis, kui igapäevaselt liigub meie teedel veel sadu metsaveosõidukeid lisaks.

Lisaks juba kõneldud keskkonda reostavatele ainetele, tekib tehase tootmisprotsessis ka kolossaalne hulk jääkprodukte. Tehases tekib ööpäevas reovee puhastussetteid 325-375 tonni ning tuhka 25-30 tonni. Aastas tekib tehases seega ca 130 000 tonni reoveesetet. Võrdluseks võib tuua, et Tartu maakonnas tekkis 2016. aastal 8308 tonni olmereovee puhastussetteid. Erinevatest mõjudest võiks rääkida veel pikalt, kuid selge on, et negatiivsed tagajärjed Tartu loodus- ja elukeskkonnale on niivõrd mastaapse keemiatehase puhul vältimatud. Rääkimata Tartu kui hea elukeskkonnaga ülikoolilinna kuvandi kahjustamisest.
Maakondlikud ning omavalitsuse arengukavad on olulisimad dokumendid, kus piirkonna elanikud saavad väljendada oma seisukohti kodukoha tuleviku kavandamisel. Tartu maakonna ja linna elanikud on arengudokumentides sõnaselgelt püstitanud võtmetähtsa teemana keskkonnakaitse (seda nii looduskaitse kui üldisema keskkonnakaitse aspektist) ning sõnastanud valdkonnad ettevõtluse arendamiseks.

Tartu maakonna arengustrateegia 2014-2020 rõhutab füüsilise keskkonna tähtsust Tartu maakonna arengus. Aastaks 2020 on kavandatud mitmed keskkonnahoiust lähtuvad arengutaseme näitajad ning nende saavutamiseks on kokku lepitud vajalikud tegevused, mh pinnavee kaitse ja veekogude tervendamine ning Emajõe puhastamine.

Maakonna arengustrateegiaga käib ühte jalga Tartu linna arengustrateegia 2030, mis sedastab, et üha rohkem inimesi eelistab loodussõbralikku elu- ja töökeskkonda – linna kaalukaid konkurentsitegureid ja elukvaliteedi näitajaid. Tartu kui nutika ettevõtluslinna peatükis rõhutatakse keskkonda säästvat tootmist ja tootearendust nii tööstuses kui teeninduses. Eesmärkidena peetakse üliolulisteks Tartu positiivse kuvandi hoidmist ja kinnistamist ning konkurentsieelisena nähakse kultuuripärandit ja ajalugu ning haridust ja teadust. Elukeskkonna peatükis rõhutatakse väärtusena linna akadeemilist õhkkonda ja keskkonnasõbralikku elukorraldust. Samuti nähakse vajadust võtta kasutusele veehaardeid väljaspool linna reostusriskide maandamiseks.

Tartu linna arengukava 2018-2025 rõhutab ülalnimetatud dokumentidest lähtuvalt looduskeskkonna tähtsust. Ettevõtluse valdkonna edendamisel peetakse oluliseks keskkonna- ja kliimasõbraliku ettevõtluse toetamist, elukeskkonna loomiseks on oluline sidus puhkealade ja rohevõrgustike edasiarendamine, Tartu kui Emajõe linna kuvandi parem ärakasutamine.
Nutika ettevõtluslinna peatükis on tartlased soovinud, et Tartus oleks elujõulised ja kõrget lisandväärtust loovad ettevõtted. Peetakse oluliseks investeerimiskeskkonna atraktiivsemaks muutmist, et Tartust saaks parim paik Eestis, kus oma äri alustada. Arengukava ütleb otsesõnu: „Uute ettevõtete rajamisel Tartusse ja lähipiirkondadesse tuleb välistada looduskeskkonna seisundi halvenemine.“
Kokkuvõtvalt sisaldub arengudokumentides selge nõue hoida ja parandada keskkonda ning arendada ettevõtlust, mis välistab looduskeskkonna seisundi halvendamise. Mastaapse keemiatehase rajamine Tartu vahetusse lähedusse seab ohtu lisaks looduskeskkonnale ka siinse kultuurilise ja haridusliku kapitali, mis on Tartu jaoks strateegilise väärtusega.

Lisaks suurtele keskkonnariskidele ning vastuolule Tartu linna ja maakonna arengukavadega, on ka tehase menetlusprotsessis mitmeid probleemseid aspekte.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 154 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on kohalik omavalitsus põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Sama seaduse § 37 kohaselt peab linnal olema arengukava ja eelarvestrateegia, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Planeerimisseaduses nimetatud eriplaneeringu institutsioon rikub oluliselt kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõtet, kui eriplaneeringu koostamisel ei arvestata kohalike omavalitsuste arengudokumentides sätestatut.
Puidurafineerimistehas ei kuulu riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasitranspordi, jäätmemajanduse ja maavarade kaevandamise valdkonda, mille rajamiseks on planeerimisseaduse järgi riigi eriplaneeringu koostamine ette nähtud.

Vabariigi Valitsus ei ole otsuste tegemisel ka põhjendanud, miks puidutööstus on valdkond, mis eeldab riigi eriplaneeringu koostamist ning seega riigi võimalust räigelt sekkuda kohaliku omavalitsuse autonoomiasse. Milles seisneb riigi huvi puidurafineerimistehase planeerimisel ja mille poolest erineb see arendaja huvist?

Veelgi enam kahtlusi tekitab asjaolu, et puidutööstusettevõtte tarbeks riigi eriplaneeringu koostamise rahastamise temaatika tõusetus alles konkreetse planeerimissoovi ilmnemisel, varasemalt puudus seaduses võimalus riigi eriplaneeringu koostamist taotleja vahenditega finantseerida. Planeerimisseadust muudeti erakordselt kiiresti – 27 päevaga – ning seda põhjendati vajadusega lahendada 90 päeva jooksul arendaja poolt esitatud riigi eriplaneeringu algatamise taotlus. See näitab, et tegu ei ole mitte riikliku huviobjekti, vaid arendaja huviga ning riiklikust huvist lähtuv eriplaneering ei saa olla instrument, millega seda planeeritakse.
Planeerimisseaduse § 27 sätestab, et riikliku eriplaneeringu esimene etapp on ehitise asukoha eelvaliku tegemine. Sobivaim asukoht leitakse erinevate võimalike asukohtade võrdlemise kaudu. Täna kõne all oleva eriplaneeringu puhul aga tehti eelvalik ära juba enne planeerimisprotsessi ametlikku algust. Kuigi tehase rajamine oleks võimalik olnud ka Pärnu, Jõgeva, Põlva maakondadesse ning Kirde-Eestisse, siis loobuti neist alternatiividest peamiselt lähtuvalt arendaja soovist. Sisulist kaalumist ja võrdlemist eriplaneeringu menetluse käigus seega läbi ei viida ja ehitise asukoha eelvalik on juba sama hästi kui tehtud. Viljandi ja Tartumaa on arendajale sobivaimad asupaigad, kuid kas need on sobivaimad kohad ka lähtuvalt riigi huvidest?

Riigi eriplaneeringu menetlemise protsessis on astutud mitmeid samme, mis on õiguslikult väga küsitavad, olgu nendeks näiteks puidutööstusettevõtte tulevase asukoha valik (st teiste võimalike maakondade välistamine minimaalsete ja paljuski taotlejalt lähtunud argumentide alusel), või  kokkuleppe sõlmimine riigi eriplaneeringu koostamiseks Est-For Invest OÜ ja Rahandusministeeriumi vahel (millega lubatakse planeeringu menetlemisel teha kõike lühima võimaliku ajaga, planeeringu koostamiseks moodustatakse riigi ja taotleja ühine töörühm jne)

 Riigikohus on rõhutanud, et haldusmenetlus mitte üksnes ei pea olema, vaid peab ka näima aus ja õiglane. Samuti on nii riigikontrolör kui ka Vabariigi President juhtinud planeerimisseaduse eelnõu menetlemisel tähelepanu, et huvitatud isikul ei tohi olla isegi näiliselt võimalik kallutada rahastamise kaudu planeeringu koostamist oma huvides. Täna aga rahastab riigi eriplaneeringu koostamist EstFor Invest OÜ.

Samuti leiame mitmeid probleeme riigi eriplaneeringu lähteseisukohtades ja mõju hindamise väljatöötamiskavatsuses. Dokument on koostatud olulises mahus arendajate konsultantide, mitte ministeeriumi ametlike poolt, lähtekohad on liiga leebed ning osalt puudulikud. Seega näib kogu protsess olevat kallutatud ning arendaja huvist lähtuv.

Seda kõike arvesse võttes, teen linnavolikogule ettepaneku allkirjastada deklaratsioon, milles Tartu linn nõuab Vabariigi Valitsuselt eriplaneeringu koostamise menetluse lõpetamist.
Aitäh!


07.03.2018   "Meile ei ole antud teist Tartut!"

Täna andis Tartu apelli töörühma esindaja Tiia Kõnnussaar Tartu volikogu erakorralisel koosolekul volikogu esimehele Aadu Mustale ja linnapeale Urmas Klaasile üle apelli koos kogunenud enam kui 8200 allkirjaga.
Kõne üleandmisel: 
"Austatud valitsuse liikmed, austatud linnapea, lugupeetud volikogu esimees, austatud volikogu ja head külalised.
Tartlased ja Tartu sõbrad on Tartu apellile andnud enam kui 8200 allkirja. Rahvas on rääkinud.
Pöördumise koostajaid ja alla kirjutanuid on nimetatud liiga emotsionaalseteks, puudekallistajateks, hüsteerilisteks ja progressivastasteks. Taoline kodanikuühiskonna sildistamine on tegelikult katse tappa igasugust diskussiooni.
Kinnitan teile, et Tartu apell on nädalatepikkuse töö tulemus, see on koostatud põhjalikult kaalutledes ning nõu pidades parimate erialateadlastega.
Austatud valitsuse liikmed!
Kui te vaatate esimest sadat nime, kes apellile alla on kirjutanud, siis näete nende hulgas hulka - suurt hulka! - maailmanimega teadlasi, kes on valmis appi tulema, et aidata kaasa meie metsaressursi innovaatilisele väärindamisele.
Ülikoolide tohutu ajupotentsiaal on seni kasutamata.

Lugupeetavad, lubage mul tuua tsitaat tartlaselt Marju Lepajõelt:
"Ei maksa Emajõest teha mingit surmajõge.
Emajõgi peab olema elujõgi!
Ei ole vaja mõõdutundetult suuri ehitisi.
On vaja intelligentselt teha, siis on meie maa huvitav ja loov - ja ei tapa elu."
Meile ei ole teist Eestit antud. Meile ei ole antud ka teist Tartut, Emajõge ja Peipsit.

Austatud volikogu.
Senikuuldu põhjal on loota, et volikogu jõuab parteideülese konsensuseni. Meie ootus on, et parteideülene konsensus leitakse ka riigi ja valitsuse tasandil.
Tartu rahvas ootab teie vastuseid ja otsust.
Palju jõudu ja meelekindlust teile selleks."
--

Pressiteade 07.03.2018
Enam kui 8000 allkirjaga pöördumine antakse  Tartu volikogu erakorralisel istungil täna üle
Ühe päevaga lisandus petitsioon.ee lehele üle 1500 allkirja. Rahvas on rääkinud.
Tartu apelli töörühm tunnustab Tartu volikogu fraktsioonide tegevust, kes on jõudnud parteideülese konsensuseni ja loodetavasti oma tahet täna ka väljendab. Loodame ja usume, et tselluloositehase ehitamine jääb parteideüleseks teemaks, kus ei ole kohta üksteisele erakondlikul ärapanemisel.
Töörühm taunib sildistamist, mis tapab igasuguse diskussiooni, süüdistamisi liigses emotsionaalsuses, hüsteerilisuses, puudekallistamises jne, mis on levinud demagoogiavõtted probleemilt tähelepanu eemale juhtimiseks. Kinnitame, et Tartu apelli tekst sündis põhjaliku läbikaalumise tulemusel ning selle valmimise protsessi olid kaasatud oma ala eksperdid.
Töörühm tänab kõiki tartlasi ja Tartu sõpru, kes andsid kas meilitsi või petitsioon.ee lehel oma allkirja ja aitasid infol pöördumise kohta levida. 
Suur tänu kõigile, kes meiega kaasa mõtlesid, infot jagasid, tagasisidet andsid.
Eriti täname järgmisi inimesi:
Indrek Kõnnussaar, Ipi Ilves, Janne-Mai Liias ja IT-ettevõtte Codelight meeskond, kes tegi valmis ning pani oma kulu ja kirjadega üles tartuapell.ee kodulehe
Michael Gallagher ja Marju Unt, kes aitasid apelli inglise- ja venekeelsete tõlgetega
Urmas Pappel ja Grete Tõnisalu, kes ülikoolide doktorantidena andsid apelli koos meilitsi tul nud ligi 1500 allkirjaga volikogule üle 18. jaanuaril
Tiina Georg ja Mari-Anne Philips, kes aitasid välistada topeltallkirju petitsiooni all 
Asko Tamme 
Tartu linnaosaseltside ümarlaud, kes on teemat üleval hoidnud linnaosaseltside korraldatud infoseminaridega
Jaanus Remme
jpt.

Hoiame teid asjade käiguga jätkuvalt kursis. 
Tartu apelli töörühm
07.03.2018

06.03.2018
Pressiteade

Ligi 7000 allkirjaga pöördumine kavandatava tselluloositehase asjus antakse üle Tartu volikogu erakorralisel istungil

Kolmapäeval, 7. märtsil 2018 antakse Tartu volikogu erakorralisel istungil üle kodanikualgatuse korras koostatud pöördumisele, nn Tartu apellile antud tuhanded allkirjad. 
„Ülikoolilinna kodanikena, Tartu linnas töötavate inimestena ja Tartu ülikoolide vilistlastena tunneme sügavat muret Tartu külje alla Emajõe äärde kavandatava hiiglasliku tselluloositehase pärast,“ seisab pöördumises. Üleskutse avaldada oma suhtumist seoses kavandatava tselluloositehasega petitsioon.ee lehel levis sotsiaalmeedia kaudu kulutulena. Lisaks jaanuaris meilitsi laekunud enam kui 1700 allkirjale on petitsioon.ee lehel  juurde tulnud veel üle 5200 allkirja.

Senine eriplaneeringuga seotud protsess ei ole väga paljudes tartlastes usaldust äratanud: otsused on langetatud kiiresti, läbipaistmatult ja Tartu linnaga arvestamata.
„Investoritele ei saa ette heita, et nad seisavad oma ärihuvide eest. Kuid veel vähem saab tartlastele ette heita, et me seisame oma laste ja lastelaste kasvuruumi, puhta õhu ja puhta vee eest,“ ütleb Tartu apelli töörühma liige, tartlasest lastekirjanik Tiia Kõnnussaar.  „Meie pöördumise eesmärk on juhtida tähelepanu, et kavandatav tehas võib tõsiselt kahjustada pika ajalooga ülikoolilinna sotsiaalset ja elukeskkonda, tulevikku ja mainet. Eesti Vabariigi kodanikena ootame Vabariigi Valitsuselt laiema avaliku huviga arvestamist, mitte lähtumist kitsastest ärihuvidest. See ei ole ainult Tartu ja tänase päeva küsimus, vaid puudutab palju suuremat pilti.“

Tartu apelli töörühm, mis koosneb Tartu linnakodanikest ja Tartu Ülikooli ning Eesti Maaülikooli teadlastest, on seisukohal, et demokraatlikus Eestis peab Tartu linnale jääma vetoõigus linna tulevikku määravate otsuste puhul. Töörühm kujundab oma edasised sammud sõltuvalt Tartu volikogu 7. märtsi erakorralise istungi tulemustest.

Kirjas linnapea Urmas Klaasile, volikogu esimehele Aadu Mustale ja linna volikogule tehakse ettepanek pöörduda algatatud eriplaneeringu peatamiseks Vabariigi Valitsuse poole. Pöördumises seisab: „Nõuame, et Tartu linn taotleks Vabariigi Valitsuse korralduse „Puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle toimiseks vajaliku taristu rajamiseks riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ tagasivõtmist.“

Tartu apelli töörühm: Peeter Hõrak, Tiia Kõnnussaar, Asko Lõhmus, Ülo Mander, Raul Rosenvald, Virve Sõber, Kristjan Zobel, Asko Tamme, Marju Unt.
Tartus, 06.03.2018
Lisainfo: tartuapell.ee; http://petitsioon.ee/tartu-avalik-poordumine-tselluloositehase-asjus
Virve Sõber, virve.sober@ut.ee, tel 51 059 25;  Asko Tamme, tel 56 942 387

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tartlased-kogusid-plaanitava-tselluloositehase-vastu-7000-allkirja?id=81346031

05.03.2018 Pöördumisele on alla kirjutanud juba 6600  inimest, neist ligi 5000 petitsioon.ee lehel.
7. märtsil 2018 toimub Tartu volikogu erakorraline koosolek tselluloositehase asjus ja allkirju pöördumisele saab petitsioon.ee lehel anda kuni 6. märtsini k.a.  Ei maksa arvata, et mis see minu hääl ikka loeb - kui tunnete muret tehase ehitamise pärast Emajõe äärde, andke ka oma toetus pöördumisele. Piisab, kui lähete petitsioon.ee lehele, leiate sealt petitsiooni "Avalik pöördumine...." ja allkirjastate. Kogunenud allkirjad antakse üle 7. märtsil toimuval Tartu volikogu erakorralisel istungil, mis on seotud kavandatava tselluloositehasega. Kogunenud allkirjad on toetusavaldus Tartu linnale ja volikogule ning märk poliitikutele, et kodanikkond jälgib pingsalt tselluloositehasega seotud arenguid ning teeb oma järeldused 2019. aasta valimistel.

02.03.2018.  Pöördumisele on alla kirjutanud juba üle 5000 inimese, neist üle 3300 petitsioon.ee lehel.
7. märtsil 2018 toimub Tartu volikogu erakorraline koosolek tselluloositehase asjus ja allkirju pöördumisele saab petitsioon.ee lehel  anda kuni 6. märtsini k.a.  

Töörühmalt on küsitud, kas need, kes on juba pöördumisele oma nõusoleku meili teel saatnud, võivad ka petitsioon.ee lehele oma allkirja anda. Vastame: pigem pole selleks tarvidust. Enne petitsiooni tulemuste edastamist Tartu volikogu erakorralisel istungil 7. märtsil on töögrupil kavas topeltallkirjad välistada.
Suur tänu kõigile, kes meiega kaasa mõtlevad ja on oma toetust avaldanud!

27.02.2018 Pöördumisele on alla kirjutanud juba 4052 inimest
Tartu teadlaste ja linnakodanike algatatud pöördumisele seoses kavandatava tselluloositehasega on nüüdseks alla kirjutanud kokku 4052 inimest (1728 meili teel ja 2325 lehel petitsioon.ee).
Alla saab kirjutada kuni 6. märtsini 2018 (k.a). Kui te pole veel oma allkirja andnud, ent muretsete tehase Tartu lähistele ehitamise pärast, siis petitsioon.ee lehel on võimalik anda oma allkiri. 

27.02.2018 Peaminister Jüri Ratas: "Kui tehas seab keskkonna ohtu, siis seda tehast rajada ei saa."
Teisipäevases Vikerraadio saates "Tund peaministriga" vastas saatejuhtide Mirko Ojakivi ja Arp Mülleri küsimustele peaminister Jüri Ratas. Peaminister ütles kommentaariks tselluloositehase võimaliku rajamise kohta käivale küsimusele, et  lähtuda  tuleb säästva arengu printsiibist. "Ühtki nii suurt investeeringut ei saa kohe laua pealt maha lüüa. Ega meil väga palju ei tule nii suuri ettepanekuid, selles suurusjärgus, investeerida miljard eurot. Täna on see aeg, kui tuleb teha erinevaid hindamisi, keskkonnahindamisi. Aga looduskeskkonna arvelt, elukeskkonna arvelt seda teha ei saa."  /.../ "Kui ta seab /keskkonna/ ohtu, siis seda tehast rajada ei saa."
"Ma ei kujuta ilma kahekõneta /linnaga/ seda protsessi isegi ette," märkis Ratas.

19.02.2018  Loe prof Ülo Manderi ettekannet
Nüüd on kättesaadav Tartu Ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professori  Ülo Manderi ettekanne tselluloositehase asjus Tartu volikogu komisjonide ühiskoosolekul 16. veebruaril 2018.  PDF-i saad alla laadida siit:

//media.voog.com/0000/0042/0705/files/Mander%20ettekanne%20(3).pdf

18.02. Kogunenud on üle 3600 allkirja, mis nõuavad riigi eriplaneeringu tagasikutsumist
Tänase seisuga on petitsioon.ee lehel olevale pöördumisele kavandatava tselluloositehase asjus andnud allkirja 1873 kodanikku. Koos meilitsi kogutud 1728 allkirjaga on kokku oma hääle käiva protsessi peatamiseks andnud 3601 inimest. Häält saab anda veel kuni 6. märtsini.
Tartu volikogu erakorraline istung kavandatava tsellulloositehase asjus leiab aset 7. märtsil, mil kogunenud hääled ka üle antakse. 
Toetame Tartu linnavalitsust ja volikogu Emajõe Ateena ja selle inimeste kaitsmisel. Teie hääl loeb.

Töörühm (Peeter Hõrak, Tiia Kõnnussaar, Asko Lõhmus, Ülo Mander, Virve Sõber, Kristjan Zobel, Asko Tamme, Marju Unt)
18.02.2018

******

08.02. Kiri Tartu linnapeale Urmas Klaasile
6. veebruaril 2018 saatis Tartu apelli töörühm linnapeale kohtumise-järgse kirja, milles tänati linnapead konstruktiivse kohtumise eest ja väljendati veelkord pöördumise ja selle toetajate (praeguseks üle 3200 allkirja) peamist sõnumit: eriplaneeringu tühistamise taotlemine on praeguses olukorras Tartu linnale parim võimalus seista linna huvide eest ja selgelt väljendada oma tungivat nõudmist protsessis täiel määral osaleda. 
Alljärgnevalt katkend kirjast:
1.     Seni küsitavatel alustel toimunud eriplaneeringu algatamine pole olnud läbipaistev ega ole äratanud usaldust, kuna arvestatud on eeskätt arendajate huvidega, jättes kohaliku omavalitsuse kõrvale.
Toome veelkord välja peamised probleemid:
Taotluse, et kavandatava tehase jaoks algatataks riigi eriplaneering, esitasid EstFor  Investi esindajad 2017. a. jaanuari lõpus. Enne kui eriplaneering algatati, muutis Riigikogu kiirkorras (eelnõu lugemised 4., 12. ja 19. aprillil 2017. a) kehtivat planeerimisseadust. Sealjuures ei varjatud ei juhtivkomisjonis ega suures saalis, kelle huvides nii kiire menetlus on.
Oma kriitilise hinnangu on andnud nii riigikontrolör kui ka justiitsministeeriumi töögrupi juht (kõnealused dokumendid on kättesaadavad ka veebilehel tartuapell.ee, vt alaleht "Dokumendid"), ning protsessi senine käik on toodud kriitikat kahjuks vaid kinnitanud.
Selle kriitika kohaselt:
·       riigi eriplaneeringut ei peaks algatama ühe eraettevõtte huvides ja moel, mil tegelikku kohavalikut ei toimu, vaid tehase asukoht on juba ette määratud;
·       riigi huve (rääkimata kohaliku omavalitsuse omadest) on raske kaitsta olukorras, kus uuringute rahastamine on täiemahuliselt üle antud huvitatud osapoolele ehk tehase arendajatele;
·       kogu olukord ei näe välja selline, et ei tekiks kahtlusi ametnike teravas huvide konfliktis.  
/.../
2.     Teine suurem probleemistik on seotud planeeringu käigus tehtavate uuringutega, mille rahastajaks on huvitatud pool ehk EstFor Invest. Riigihange eriplaneeringu konsultandi leidmiseks (millega määratakse ka vajalikud uuringud) on kirja kirjutamise hetkel pakkumise hindamise etapis. Sellisel puhul, nagu need protsessid on praegu kavandatud, oleks Tartu linnal pärast hankelepingu sõlmimist äärmiselt keeruline nõuda, et hankes viidaks vajadusel läbi täiendavaid uuringuid.
Juhul, kui Tartu linn peaks ise lisauuringud tellima, ei ole juba algatatud planeerimisprotsessi juhtijatel mingit kohustust nende uuringutega arvestada.  

Meie kartusi illustreerib avalik ažiotaaž RMK ja EstFor Investi koostöökokkuleppe ümber. EstFor Invest saatis 1. veebruaril koos oma kommunikatsiooni juhtiva Kristi Liivaga välja pressiteate “EstFor Invest kükkab ümber valefaktid“. Teate lõpus oli lõik, mille kohaselt Tartu kodanikud protesteerivad eriplaneeringu ja vähese kaasamise pärast asjatult.
Juhime tähelepanu sellele, et Est-For-Investi ja rahandusministeeriumi koostööleping 2.1.2 ütleb ühemõtteliselt: Planeeringuprotsessi avalikku kommunikatsiooni juhib korraldaja /.../ Meie mure on, kes siis ikkagi korraldab planeeringuprotsessi ja kuidas saab linn sellises olukorras oma häält üldse kuuldavaks teha?
Praegune asjade käik ei anna selleks vähimalgi määral julgustust.  

3.     Mida töögrupp peab silmas vältimatu keskkonnamõju all Emajõele ja Tartule?
Kuna tehase arendajad pole seni avalikult välja öelnud, millist tehnoloogiat täpselt kavatsetakse kasutada, võime vaid oletada. Ent meieni jõudnud info põhjal (paistab, et tegemist on mõnevõrra moderniseeritud klassikalise tehnoloogiaga, mille puhul tselluloosi pleegitamiseks kasutatakse kloordioksiidi) võime läbi viia järgmise arvutuskäigu. Üldiselt eraldub maailma tselluloositehastes 1 tonni kuiva tselluloosimassi (milles sisaldub 10% vett) tootmisel juba puhastatud heitveega kuni 0,12 kg fosforit. Seega suurtehase kavandatud 700 000 tonni tselluloosi tootmisel eralduks heitveega kuni 70 tonni fosforit aastas, seda ideaalsete, väga hästi töötavate puhastussüsteemide puhul.

Tootmisprotsessis endas tekib aga 20-40 kg fosforit tselluloosipulbi tonni kohta, seega 14 000-28 000 tonni. Seega peaks vee puhtuse säilitamiseks rakendama 99,5-99,8%list (!) puhastusefektiivsust. (Siinkohal tasub silmas pidada ka seda, et seadus lubab rakendada ka senisest neljakordselt suuremaid heitveenorme.)

Võib järeldada, et tehase heitvesi suurendaks Emajõe aastast fosforitransporti Peipsisse vähemalt 20% võrra, mis on ohtlik eriti suviti, põhjustades tsüanobakterite (sinivetika) jm fütoplanktoni vohamist. Peipsi järve veekvaliteedi pikaajalised uuringud näitavad selgelt, et igasugune fosforikoormuse suurenemine on Peipsile hävitav. Tsüanobakterite massipuhangute puhul ähvardab see kogu järve ökosüsteemi kokkuvarisemisega.

Mõju oleks tuntav kogu vesikonnas. Oluline on märkida, et puutumata ei jääks ka Emajõe Tartu linna osa, sh supelrannad. On suur risk, et linlaste elukvaliteet (äri- ja akadeemiline keskkond, elukeskkond, puhkevõimalused, turism jne) ning Tartu kui rohelise linna maine satuvad löögi alla.
Fosfor on vaid üks näide tehase heitvee mõjudest. Tõenäoliselt väga oluline negatiivne mõju oleks ka orgaanilise aine kuhjumisel Emajõkke. Olulise negatiivse keskkonnamõjuga heitvees sisalduvaid aineid on veel mitmeid; tõenäoline on ka õhusaaste.

Ülaltoodu tõttu soovib pöördumise algatusrühm, olles saanud linnakodanike mandaadi, linna ja volikogu selget seisukohta 7. märtsil toimuval Tartu volikogu erakorralisel koosolekul, kus tselluloositehasega seonduv arutuse all on.

Soovime Teile, austatud linnapea, samuti ka linnavalitsusele ning volikogule jõudu ja riigimehelikku tarkust tulevikku vaatavate otsuste langetamisel.

Vastuse eest tänades, 
pöördumise töögrupp:

Peeter Hõrak, Tiia Kõnnussaar, Asko Lõhmus, Ülo Mander, Raul Rosenvald, Virve Sõber, Kristjan Zobel, Asko Tamme, Marju Unt

06.02. 2018 Tartus

--

Pressiteade
01.02.2018

Tselluloositehasega seotud pöördumise algatusrühm 
kohtus Tartu linnapea Urmas Klaasiga

Tartu linnapeale ja volikogule esitatud pöördumise, nn Tartu apelli algatusrühm, mis koosneb Tartu linnakodanikest ja Tartu Ülikooli ning Eesti Maaülikooli teadlastest, kohtus 29. jaanuaril linnapea Urmas Klaasi kutsel Tartu raekojas linnapea ja linnavalitsuse liikmetega.

Ligi kaks tundi kestnud elava arutelu jooksul kinnitasid algatusrühma esindajad, et jäävad pöördumises esitatud ettepaneku juurde tselluloositehase eriplaneering tagasi kutsuda. Eriplaneering on algatatud kiirkorras ning peamiselt ühe poole, EstFor Investi huve arvesse võttes, jättes Tartu linna strateegilised huvid ja kaasarääkimisvõimaluse kõrvale.

Tartu linnapea Urmas Klaas väljendas seisukohta, et ei pea õigeks suurte keskkonnamõjudega tootmisettevõtte rajamist Tartu lähistele.
Tema sõnul kujundab linn oma seisukoha, mis tehakse teatavaks 7. märtsil toimuval Tartu volikogu erakorralisel istungil, mis on kokku kutsutud tselluloositehase võimaliku rajamisega seonduvate küsimuste arutamiseks.
Pöördumise algatusrühm väljendas toetust linnapea tegevusele linna huvide eest seismisel ning lubas jätkuvat koostööd ja infovahetust.

18. jaanuaril 2018 Tartu linnapeale ja volikogule üle antud pöördumises, millele on nüüdseks saabunud enam kui 1700 allkirja (lisaks üle 1300 allkirja petitsioon.ee lehel)  nõutakse, et Tartu linn taotleks Vabariigi Valitsuse korralduse „Puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ tagasivõtmist. Riigi eriplaneering on algatatud ilma Tartu linna ja teadlaskonnaga aru pidamata ning Tartu linnast mööda minnes.
Pöördumises tehakse ettepanek, et Tartu linn nõuaks protsessi korrektset taasalustamist nii, et juba planeeringu esimeses  etapis arutataks sisuliselt tehase erinevaid asukohti ja siduvate otsuste tegemisel kaasataks kõiki asjast huvitatud pooli, sh Tartu linna.
Nn Tartu apelli tekst ja kõigi allakirjutanute nimed on kättesaadavad lehel tartuapell.voog.com
Allkirju saab jätkuvalt anda lehel petitsioon.ee
Küsimuste ja kommentaaridega pöörduge palun tartuapell@gmail.com

Kohtumisel linnapeaga osalesid algatusrühma liikmed Tiia Kõnnussaar, Asko Lõhmus, Ülo Mander, Raul Rosenvald, Virve Sõber, Asko Tamme ja Marju Unt.  
Lisainfo: tartuapell. voog.com  
http://petitsioon.ee/tartu-avalik-poordumine-tselluloositehase-asjus 
Virve Sõber,  virve.sober@ut.ee, tel 51 059 25

Allkirjade kogumisest. 06.02.2017

6. veebruari seisuga oli kirja teel oma meelsust avaldanud 1728 inimest Tartust ja mujalt, sealhulgas arvukalt Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli nimekaid teadlasi, IT-sektoriga seotud ettevõtjaid, kirjanikke, muusikuid, näitlejaid, ärimehi, ülikoolide vilistlasi; inimesi väga paljudelt elualadelt. Kuna allkirju kogunes selleks otstarbeks kasutusse antud meiliaadressile ka pärast 18. jaanuari, otsustas algatusrühm hiljem tulnud allkirjad pöördumisele lisada (vt pöördumist avalehel).

Alates 18.01 kuni 06.03 2018 (volikogu erakorraline istung tselluloositehase teemadel toimub 7. märtsil) on võimalik oma meelsust avaldada petitsioon.ee lehel.
6. veebruari seisuga on petitsioon.ee lehele kogunenud üle 1400 allkirja. 

Toimkonnalt on küsitud, kas need, kes on juba pöördumisele oma nõusoleku saatnud, võivad ka petitsioon.ee lehele oma allkirja anda. Vastame: pigem pole selleks tarvidust. Enne petitsiooni tulemuste edastamist Tartu volikogu erakorralisel istungil 7. märtsil on töögrupil kavas topeltallkirjad välistada. 
Suur tänu kõigile, kes meiega kaasa mõtlevad ja on oma toetust avaldanud!